Piibel on lääne tsivilisatsiooni ja kultuuri üks enim mõjutanud raamatuid. Sajandeid on Piibel olnud mitte ainult kiriku vaid iga üksiku inimese elu juhis, väärtus- ja moraalikoodeks. Ning seda nii hingelistes-vaimsetes asjades kui ka intiimelu sfääris. Religioosse ja kultuurilise alustekstina mõjutab raamatute raamat ka tänapäeval miljardite inimeste elu ja seda isegi siis, kui Piiblisse ei usuta. “Sestap on eriti tundlikes küsimustes nagu seksuaalsusega seonduv ülioluline mõista, kuidas Piiblit loetakse ja tõlgendatakse,” sedastab Tartu Ülikooli teoloogia õppejõud Ain Riistan tänases artiklis “Seksuaalsus ja seksuaalvähemused pühakirjas”. Ta tutvustab üht piibliteadustest pärinevat printsiipi – “kuidas teha vahet, mida tekst tähendas minevikus ja mida see tähendab tänapäeval – lootuses, et selle printsiibi laiem teadvustamine tuleb kasuks ka meie kaasaegsetes seksuaalsuse-teemalistes debattides, eriti siis, kui neis tuuakse mängu religioossed argumendid.”
Avaldame kunstiloolase ja ikoonimaalija Tiina Veisseriku kirjutise “Meil on lootust ühes-koos. Milline elumudel aitab antropotseenis ellu jääda?” Veisserik püstitab küsimusi: “Antropotseen on 21. sajandil inimajaloo sügavaimas kriisis, kuna inimkond on juba mõnda aega rohkem tarbinud ja loodu(s)t saastanud kui planetaarne elusüsteem jõuab taastada. Mida saame Eestimaal teha, et inimväärne elu võiks jätkuda? Kuidas kõnetada, et koondada kõiki inimesi elu hoidma? Millised lahendused on leitavad ristirahva pühakirjast?”
Tänases jutluses “Armastuse käsk” (Mt 22:36-40) kõneleb EELK Kõpu Peetri ja Suure-Jaani Johannese koguduste õpetaja Hedi Vilumaa: “Maapealne ja taevane arm ja õigus, mida käsu kaudu väljendatakse, kohalduvad võrdselt kõikidele. Sätteid võib esineda, kuid üldinimlikult laienevad need igaühe jaoks. Koos Kristusega on võimendunud mõte armulisest Jumalast ja sellist kuulutustööd on teinud pärast Teda teisedki. Kogemus Jumala armust ja selle eripärast mõjutab tõenäoliselt jätkuvalt kõiki sugupõlvi, sest Jumala arm ei lõpe ja see loob püsivalt uut, kinnitab inimesi armastuses ja õiguse taganõudmises.”
Head kaasamõtlemist!
Tänases numbris:
Ain Riistan, Seksuaalsus ja seksuaalvähemused pühakirjas.
Tiina Veisserik, Meil on lootust üheskoos. Milline elumudel aitab antropotseenis ellu jääda?
Hedi Vilumaa, “Armastuse käsk” (Mt 22:36-40).
Akadeemiline Teoloogia Selts on nüüd Eesti Teaduste Akadeemia assotsieerunud liige.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
