Arhiiv

On aeg sündida ja aeg surra (nr 416/ 29.11.2019)

Foto: Karin Kallas-Põder

Ilusat advendiaja algust, armas ristirahvas ja mitte. Kõik, kes ootate Kristust, rahu teile.

Auväärne Katrin-Helena Melder, EELK Järva praostkonna praost, kuulutab meile täna suurt rõõmu oma 1. advendi jutlusega, mille aluseks on Sakarja 9:9–10. Jeesus on Rahukuningas, Ta valitseb merest mereni, st et igat inimest! Jeesus on merede valitseja, Temas käes on tormid, tsunamid ja orkaanid. Iga inimese süda on Jeesuse oma. Rahu taevas ja maa peal! Et rahu ei ole, pole mõtet suurendada rahutust-segadust-konflikti, vähemalt Jeesuse ootamise – advendi ajal. Tehkem tänase jutlustaja soovituse kohaselt: mõtiskledes antud kirjakoha üle, mingem ja olgem Issanda palge ees, et  „uus kirikuaasta oleks igaühele  tasaseks teekonnaks, kus meil on aega märgata oma Issandat enam ja meil on rohkem tahtmist teadlikumalt kõndida osaduses Temaga ja oma kaasinimestega“. Et olla vähemalt jõulude ajal erinev apostel Peetrusest, kes Jumala juuresolekul oli niivõrd segaduses, hirmul ja rahutu, et tungis mõõgaga kallale teisele inimesele.

Jõuludega ristirahvas tähistab-pühitseb Jumala sündimist-saamist inimeseks. Jumala ehk teise, inimesest erineva saamist inimeseks ehk inimese sarnaseks. Teise ehk mitte-mina probleemi religiooniuuringute näitel käsitleb tänases numbris Tartu Ülikooli usuteaduskonna auväärne doktorant Helen Haas oma uurimusega „„Teise“ mõistmise võimalikkusest ehk insider-outsider probleem”. Kokkuvõttes ta nendib: „Lõppeks ei saa keegi väita, et ta „teisest“ igas aspektis absoluutselt õigesti aru on saanud, see on kättesaamatu ideaal, mille poole pürgimiseks ei ole veel meetodit leiutanud. Samas ei saa ka keegi väita, et uurija ei ole „teist“ üldse mõistnud, sest seda on võimatu tõestada, kuna tihtipeale ei mõista „teine“ isegi iseennast lõpuni.“

Kui juba inimeste – teise religiooni, kultuuri, filosoofia – ja iseenda mõistmisega on nõnda, kes siis üldse võiks pääseda, kui küsida Jeesuse õpilaste kombel Jeesuselt? Jeesus, see teine, Ta sõitis emaeesli sälu seljas Jeruusalemma, alandliku, õiglase ja aitajana. Jeruusalemma, kes tappis kõik Jumala prohvetid koos Jumalaga – usu ja teoloogia pankrott. Jeesus saabus sinna „samaarlasena” – kas meie suudame „samaarlast” ehk endast erinevat armastada? See tähendab iseennast mõista, sest teisiti pole armastamine võimalik. Jeesus sündis kohtumõistmiseks ja sõitis Jeruusalemma kohtumõistmiseks – Jumalaga, teise, mitte-minaga kohtumine (ja iseendaga) on kohtupäev iga päev. Ja Teda me ootame!

Avaldame EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia professori Thomas-Andreas Põdra saatesõna uuele õppematerjalile „Viljatusravi ja suremisabi eetika. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas suunised”. Et evangeeliumist endast jääb väheks, ja on üsna keeruline tekst, siis on kirikud ikka ja jälle koostanud evangeelset eetikat, mis aitaks orienteeruda oma elus ja ka teiste elus – „Abimaterjal avardab silmaringi ja teravdab pilku meditsiinilise, õigusliku, sotsiaalse ja poliitilise konteksti suhtes, mis tingivad viljatusravi ja suremisabiga seotud otsuste üleskerkimist ning nende langetamist. Rõhuasetus on teoloogiliste ja eetiliste lähtekohtade ja argumentide tuvastamisel, kirjeldamisel ning läbikatsumisel.“

Olgu teil rahu praeguses rahutus maailmas. Ilusat advendiaega teile kõigile! Ja ärge tapke inimesi ei sõna ega mõõgaga, vähemalt advendiajal, aga advent kestab kuni inimese elupäevade lõpuni iga päev.


Tänases numbris:

Helen Haas, „Teise“ mõistmise võimalikkusest ehk insider-outsider probleem.

Thomas-Andreas Põder, „Viljatusravi ja suremisabi eetika. Evangeelste Kirikute Osaduse Euroopas suunised“. Saateks eestikeelsele väljaandele.

Katrin-Helena Melder, Teekonna algus. Jutlus advendiaja 1. pühapäevaks AD 2019 (Sk 9:9–10).


Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English