Arvamused

„Viljatusravi ja suremisabi eetika. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas suunised“. Saateks eestikeelsele väljaandele

EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse sarjas ilmunud raamat on tasuta allalaaditav ja vabalt levitatav e-raamatuna (lisaks PDF-kujul). Selle leiab EELK kodulehelt rubriigi „Välissuhted ja oikumeenia“ alarubriigist „Raamatukogu“ ning Evangeelste Kirikute Osaduse Euroopas kodulehe rubriigist „Documents“. Trükitud raamatute arv on piiratud. Neid saab laenutada Tartu Ülikooli ja EELK Usuteaduse Instituudi raamatukogudest. Raamatu trükikojast võivad soovijad aga tellida endale ise ka trükitud eksemplari. Väljaande tutvustuseks avaldab Kirik & Teoloogia raamatu saatesõna.

Käesolevasse väljaandesse on koondatud kaks algselt eraldi ilmunud olulist abimaterjali, mis aitavad orienteeruda elu alguse ja lõpuga seotud eetilistes küsimustes. Tähelepanu keskmes on otsused, mis puudutavad viljatusravi ja suremisabi (viimane ei ole taandatav eutanaasia ja abistatud enesetapu teemadele, kuigi kitsamas tähenduses seda sageli nõnda nähakse).

Nii viljatusravi kui suremisabi küsimused on tihedalt seotud meditsiiniliste võimaluste arenguga ning ühiskondade seadusandlusliku olukorra ja selle muutustega.  Avalikud arutelud elu alguse ja lõpuga seotud teemade üle on viimastel aastakümnetel olnud ikka ja uuesti päevakorral üle maailma. Meie endi lähemas kontekstis – Euroopas – on paljud kirikud viljatusravi ja suremisabi küsimustega intensiivselt tegelenud, kujundanud ja väljendanud seisukohti ning koostanud suuniseid, mis aitavad orienteeruda neil, kes nende küsimustega silmitsi seisavad – olgu järeltulija ootajatena või surijatena, nende lähedastena, meditsiinitöötajatena, vaimulike jt hingehoidjatena, seadusandluse eest vastutajatena jne.

„Enne kui ma sind emaihus valmistasin …“ (2017) ning „Aeg elada ja aeg surra“ (2011) on väga olulised, kuna nende koostajaks on Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE, vt www.leuenberg.eu). EKOE on Euroopa tähtsaim üksteist vastastikku täielikult kirikutena tunnustavate ja üheskoos kirikuna elavate evangeelsete (luterlike, reformeeritud, uniooni-, metodisti) kirikute osaduskond, kuhu kuulub 94 kirikut üle kogu Euroopa ühtekokku ligikaudu 50 miljoni liikmega. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on 1973. aastal alguse saanud kirikuosaduse liige alates 1975. aastast. Alates 1997. aastast on Ühinenud Metodisti Kiriku Põhjala ja Balti piiskopi piirkonna kirikuna kirikuosaduse liige ka Eesti Metodisti Kirik.

Niisiis on tegemist abimaterjalidega, mis arvestavad erinevates kontekstides Euroopa evangeelsetes kirikutes tehtud töö ja toimunud aruteludega ning sõnastavad esmakordselt Euroopa evangeelsete kirikute ühisosa viljatusravi ja suremisabi eetika küsimustes. Eesmärk ei ole mitte kohalikel tasanditel toimuvate arutelude lõpetamine või indiviididelt otsustusvastutuse võtmine, vaid pigem selle toetamine, et kirikud ja kristlased saaksid oma asukohas neil teemadel toimuvates avalikes diskussioonides vastutustundlikumalt osaleda ning nende teemadega oma eluolukordades kristlik-evangeelsele identiteedile vastavamalt suhestuda.

Abimaterjal avardab silmaringi ja teravdab pilku meditsiinilise, õigusliku, sotsiaalse ja poliitilise konteksti suhtes, mis tingivad viljatusravi ja suremisabiga seotud otsuste üleskerkimist ning nende langetamist. Rõhuasetus on teoloogiliste ja eetiliste lähtekohtade ja argumentide tuvastamisel, kirjeldamisel ning läbikatsumisel. Seejuures arvestavad EKOE suunised ka laiemat oikumeenilist konteksti. Evangeelsete positsioonide tuvastamine, selgitamine ja avamine toimub suhestudes selle töö ja aruteluga, mida tehakse üleeuroopalises evangeelsete, anglikaani ja õigeusu kirikute koostööorganis (Euroopa Kirikute Konverents), aga ka roomakatoliku kirikus Euroopa tasandil (roomakatoliku kiriku Euroopa Piiskoppide Konverents).

Suuniste koostamisprotsessi kohta annavad lähemat teavet kummagi teksti eessõnad (vt ka EKOE nõukogu eetikaküsimuste eksperdirühma tutvustusi tekstide lõpus). Mõlemal juhul, nagu öeldud, olid lähtematerjaliks senised avaldused ja juhendid EKOE liikmeskirikutest üle kogu Euroopa, aga ka oikumeenilistelt partneritelt. Suremisabi eetika suuniste aluseks olnud allikdokumendid on publitseeritud Stefanie Schardieni koostatud oikumeenilises kogumikus, mis kannab tõlgituna pealkirja „Kui elu lõppeb: Seisukohavõtud suremisabi üle toimuvast kiriklikust diskussioonist Euroopas“ („Mit dem Leben am Ende: Stellungnahmen aus der kirchlichen Diskussion in Europa zur Sterbehilfe“, Edition Ruprecht, 2010). Käesolevad EKOE suunised, mis käsitlevad viljatusravi ja suremisabi küsimusi evangeelse-teoloogilise eetika vaatevinklist, on õpetlikud ja väärivad tähelepanu mitmel põhjusel. Nimetan siinkohal kolme.

(1) Eelkõige on neid kaht dokumenti lugedes muidugi võimalik teravdada taju ja kujundada otsustusvõimet ühenduses elu lõppu ja algust puudutavate küsimustega. „Enne kui ma sind emaihus valmistasin …“ käsitleb kehavälist viljastamist (IVF) (ptk 4), krüokonserveerimist (embrüote sügavkülmutamist) (ptk 5), abistatud kehasisest viljastamist (insemination), suguraku- ja embrüodoonorlust ning teise naise munaraku kasutamist (ptk 6); asendusemadust (ptk 7); sünnieelset diagnostikat ja siirdamiseelset geenidiagnostikat (ptk 8); teadusuuringuid ja uusi ravimeetodeid (ptk 9); reproduktiivset kloonimist ja tehissugurakkude kasutamist (ptk 10). „Aeg elada ja aeg surra“ tegeleb elu pikendava ravi mitteandmise/lõpetamisega (ptk 5); palliatiivse ravi, valu vaigistamise ja tuimastusega (ptk 6); eutanaasiaga (ptk 7); abistatud enesetapuga (ptk 8).

(2) Neid kaht dokumenti lugedes on võimalik saada hea kogemus ka sellest, mida üldse kujutab endast evangeelne eetika. Väga lihtsalt ja esmaselt iseloomustaksin evangeelset eetikat küsimisena selle kohta, mida tähendab ja milline on kristlik elu(kuju). See küsimus konkretiseerub ühenduses erinevate eluvaldkondadega, erinevate elukutsete ja elusuhetega, erinevate elukonfliktidega jne. Selle küsimuse esitamine eeldab nii kristliku elu individuaalse ja sotsiaalse mõõtme kui ökoloogilise konteksti silmaspidamist jne. Käesolevad evangeelse eetika dokumendid keskenduvad küll kahele spetsiifilisele teemadekompleksile, kuid see eeldab ka nende käsitlemise üldisema raamistiku piiritlemist (vastavalt ptk 2–4 ja ptk 2–3). Nõnda näitlikustavad need evangeelse eetika olemust ka üldisemal ja põhimõttelisemal tasandil. Ehkki evangeelse eetika tunnusmärgiks on orienteerumine evangeeliumile – ja sellisena ei ole evangeelne eetika samastatav ühegi kiriku või konfessionaalse traditsiooniga –, on see ajalooliselt kujunenud ka tähistuseks ühele kristliku eetika erikujule, milles on omakorda võimalik tuvastada erivorme (nt evangeelne luterlik). Analoogiliselt saab kõnelda õigeusu eetikast, roomakatoliku eetikast jne.

(3) Lisaks eelnevale kahele põhjusele väärivad käesolevad suunised tähelepanu seetõttu, et illustreerivad ilmekalt ja hästi evangeelse eetika stiili ja argumenteerimislaadi, kus orienteerumine evangeeliumile, kontekstitundlikkus ja kriitiline arutlus mitte ei vastandu, vaid käivad käsikäes. Evangeelsete kirikute sõnavõtud ei ole iseloomult n-ö ülevalt alla ettekirjutused, mida kirik kui õpetusinstitutsioon kristlasele kui indiviidile uskumiseks ja kuulekaks järgmiseks sätestab. Pigem on evangeelse eetika üks ülesandeid – ja seda ka pikaajalise ja intensiivse ühistööna valminud kiriklike dokumentide näol – aidata orienteeruda keerukates ja sageli konfliktsetes konkreetsetes eluolukordades, kus võib olla vältimatu nt erialase terminoloogia tundmine (nagu viljatusravi ja suremisabiga seotud teemade puhul) ning kus võivad põrkuda erinevad kohustused, erinevad hüved, erinevad väärtused – ja seda ka nii, et pinge ei ole ületatav või taandatav. Niisiis, eetilised suunised on abimaterjal, millega tahetakse inimesi toetada elu ja toimimise eetilise tähendusmõõtme teadvustamisel, otsuste kujundamisel ning hinnangute andmisel. Inimese eetiline vastutus ei ole delegeeritav.

EKOE nõukogu poolt välja antud „Aeg elada ja aeg surra“ on leidnud tänaseks üle Euroopa laialdast ja valdavalt positiivset vastukaja. „Enne kui ma sind emaihus valmistasin…“ ilmumisest on möödunud alles paar aastat, kuid senised märgid tõotavad sarnast suhtumist. Nii EKOE viljatusravi kui suremisabi eetika suuniste koostamisprotsessi raames toimunud konsultatsioonidel (2011, 2015) osales Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku delegaadina õp dr Johann-Christian Põder. Tekstide esialgsete versioonide koostamise ja redigeerimise eest vastutanud EKOE nõukogu eetikaküsimuste eksperdirühmas töötas EKOE ja Euroopa Baptisti Föderatsiooni (EBF) koostöölepingu raames EBF-i delegaadina kaasa pastor dr Meego Remmel Eestist.

EKOE suunised on algselt koostatud inglise keeles ning avaldati paralleelselt ülejäänud kahes EKOE ametlikus keeles: saksa ja prantsuse keeles. Varasem tekst on tõlgitud tänaseks veel mitmesse keelde. Ka hilisemat teksti on jõutud juba tõlkida teistessegi keeltesse. Inglis-, saksa- ja prantsuskeelsed väljaanded on elektrooniliselt vabalt loetavad EKOE kodulehel.

EKOE orienteerumisabid elu alguse ja lõpuga seotud küsimustes on olnud diskussioonimaterjaliks kogudustes üle Euroopa. Seda otstarvet silmas pidades lasi EKOE nõukogu koostada mõlema üsnagi mahuka teksti algusesse spetsiaalse sisukokkuvõtte. Samuti on tekstid olnud diskussiooniobjektiks ja õppematerjaliks nii kõrghariduse (ülikoolides ja teistes kõrgkoolides) kui täiendusõppe programmide raames.

Tartu ja Tallinna usuteaduskondades – Tartu Ülikoolis ja EELK Usuteaduse Instituudis (UI) – on tekstid (esialgu inglise keeles, seejärel „käsikirjalises“ eestikeelses tõlkes) olnud juba aastaid eetikakursuste õppematerjaliks. 2018. aastal toimus EELK Usuteaduse Instituudis süstemaatilise teoloogia õppetooli ja täiendusõppe osakonna koostöös koolituste sari, kus õp dr Johann-Christian Põderi juhatusel toimus tekstide üle elav arutelu veelgi laiemas ringis. Osalejateks olid toona lisaks vaimulikele jt hingehoidjatele teoloogiaüliõpilased, meditsiinitöötajad, õigusvaldkonna esindajad, aga ka inimesed, keda käsitletavad teemad puudutasid lihtsalt eluliselt-isiklikult, mitte n-ö erialaselt.

Senised head kogemused EKOE suunistega nii Euroopas laiemalt kui ka Eestis aitasid küpseda otsusel, et ülim aeg on tekstid toimetada ja koos avaldada EELK UI õppekirjanduse sarjas. Käesolevat väljaannet on valmistanud ette EELK UI süstemaatilise teoloogia õppetool ja täiendusõppe osakond koostöös EELK Konsistooriumi välissuhete komisjoniga.

Tänusõnad majandusliku toetuse eest Eesti Vabariigi Siseministeeriumile ja Eesti Kirikute Nõukogule. Soojad tänusõnad tekstide tõlkijale Alar Helsteinile ja toimetajale Kadri Lääsile.


Thomas-Andreas Põder
EELK UI süstemaatilise teoloogia professor ja õppetooli juhataja
EKOE nõukogu liige 2008–2018

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English