Esiletõstetud lood
EELK perikoopide abimaterjal 5/11: ülestõusmisaja kuues pühapäev Ef 3:14-21
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Vana Testamendi tekstikriitika, 2
Artikli esimene osa ilmus 6. mail 2022. a. V Septuaginta Septuaginta tekkimise üle tahab meid kuulus Aristease kiri üksikasjalikult informeerida. See on ürik, mis sai tuttavaks ladina tõlkes juba 1471 ja alles sajand hiljem kreeka originaalis. Selle autor tahab olla mees, kes nendele sündmustele on kõige lähemalt kaasa elanud. Esmalt kuulame selle lugu. Ühel päeval […]
Olümpiaadiessee: Mens sana in corpore sano
„Orandum est ut sit mens sana in corpore sano” (Juvenalis, Decimus, Junius. Satiir X. link. kasutatud 30.01.22) ehk „Me peaksime paluma jumalaid, et terve vaim oleks terves kehas” on algupäraselt ladinakeelne väljend, mille pani 2. sajandil pKr kirja Vana-Rooma poeet Decimus Junius Juvenalis. Vaevalt et Juvenalis peaaegu 2000 aastat tagasi oskas arvata, kui populaarseks tema […]
Kannatuse eesmärgitusest (Hb 9:11–15)
„Aga kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb […]
Vana Testamendi tekstikriitika, 1
Eessõna Arthur Võõbuse „Vana Testamendi tekstikriitikale“ Arthur Võõbus on üks tuntumaid, kui mitte kõige tuntum Eesti päritolu humanitaarteadlane maailmas. On hea, et ta põgenes 1944. aastal välismaale ja sai ennast teadlasena teostada, sest tema panus usuteaduse, kirikuloo, süroloogia ja piibliteaduste vallas on märkimisväärne. Eestis endas on Võõbus seevastu vähetuntud ja tema tööde avaldamine jätkuvalt oluline. […]
Eelarvamus-deliirium sünnitab kuradeid
Elu näitab, et suure osa inimestevahelistest arusaamatustest ja tülidest põhjustab kommunikatsioonihäire. Kommunikatsioonihäire võib olla lõbus nagu selles vanas telefonimängus, kus ühest rivi otsast kõrva sosistatud sõna kõlab teises otsas tundmatuseni muutununa. Elulisem on ehk näide tagarääkimisest, millele viitab juba muistne tarkus, öeldes et keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad (Õp 18:8 par). Nii käib telefonimäng reaalses elus: […]
Emadepäeva tervitus
Õnnitlen kõiki Eesti emasid, vanaemasid ja tulevasi emasid emadepäeva puhul! Emadepäev kuulub nende pühade hulka, millel ei ole piibellikku alust, kuid ometi on kristlased seda päeva pidanud oluliseks kui kodude ja emade püha. XVII sajandi alguses tähistati Inglismaal emadepäeva paastuaja neljandal pühapäeval. See emadepäev oli teise tähendusega. Paljud noored läksid siis kodukihelkonnast välja tööd otsima. […]
Mõeldes kiriku ja riigi suhetest
Viimaste aegade sündmused on pannud uuesti mõtlema kiriku ja riigi suhete üle. Kirik on üleilmne inimkooslus ning kannab üle aegade ja riigipiiride kõrguvat jumalikku sõnumit. Riikidel on piirid. Riikide piirideülene tegevus võib toimuda rahvusvaheliselt heakskiidetud koostöös. Või siis tehakse teisele liiga. Kirikuisa Augustinus tõdes, et kristlasi ei saa eristada selle järgi, milline on nende väljanägemine […]
Ühisosa otsides: miks on eestlastel ja slaavlastel Eesti kristlaskonnas teineteist vaja?
Ma olen eluaeg tõlk olnud. Ma tõlkisin koguduses külalisjutlustajaid eesti ja inglise keelest vene keelde. Ma tõlkisin kristlastele heebrea tekste, et teha Piibli ideid arusaadavamaks. Töö juures tõlkisin ma Eesti e-residentsuse eeliseid ukrainlastele, itaallastele ja prantslastele, et meelitada neid Eesti majandust edendama. Tõlkisin kirju, vestlusi, läbirääkimisi. 16. aprillil 2022. aastal oli mul au tõlkida Eesti […]
Meie ühisosa on meie Isa
Filipi kirja 3. peatükis (s 4–14) kiitleb apostel Paulus oma rahvusliku ja religioosse päritolu üle. Talle ei ole see üldse ükskõik, kes ta on ja kust tuleb. Kuid Kristuse Jeesusega kohtudes muutub ta perspektiiv nii iseendale kui maailmale mõeldes. Usun, et Pauluse kogemus võib aidata meil täna üksteisele lähemale tulla ja ühisosa avastada. „Kui keegi […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
