Mis on kirik, seda on sõnaselgelt öelnud Martin Luther: “Usutunnistus laseb selgelt mõista, mis on kirik, nimelt pühade osadus, see on hulk ehk kogum selliseid inimesi, kes on kristlased ja kuulavad Jumalat.” Ja samas küsib Luther: “Mille järgi võib siis aga inimeste seas siin maailmas ära tunda kristlikku püha rahvast?” Tõepoolest, küsimus on jätkuvalt aktuaalne, – mille järgi kristlik kirik on tänapäeva maailmas ära tuntud? Ja sama oluline on küsimus, kuidas kristlik kirik oma sõnumit maailmale edastab. Sellele küsimusel saab ka vaadata meediaväljaannete poolt. Ajakirjaniku Bianca Mikovitši artiklilugu pealkirjaga “Ajalehes oli kirikuga seotud artikkel. Aga miks nad just nii kirjutasid?” püüab avada kiriku kuvandit meie kirjutavas meedias. Mikovitši sõnul on ta aastaid ajakirjanduses töötades puutunud kiriku poolt kokku peamiselt kahe küsimusega: miks meedia usuga seotud teemadesse pika hambaga suhtub ja miks kõik peab olema nii kollane? /…/ Eestis võiks kirikute olukorra kohta kasutades arutleda nii: 1) Euroopa Liidu ühes sekulariseerunumas riigis ususõnumile turgu pole; 2) kirikuliikmeid on väga vähe, turg on tohutult avar; 3) tuleb leida viis, kuidas nende kahe vahel leida oma tee jõudmaks inimesteni, kes kirikus ei käi, aga millessegi uskuda tahaks.”
Avaldame Iisraeli Piibliseltsi teaduri Ray Pritzi kõne Eesti Piibliseltsi XXVI Piiblipäeval 2. novembril sel aastal. Ta tutvustab käsilolevat uut piiblitõlget tänapäeva heebrea keelde ning vaatleb mitmeid tõlkes probleemseid mõisteid nagu Jumala nimi JHWH ja sõna “juudid” Johannese evangeeliumis. Pritzi sõnul on huvitav, “kuidas see idee Iisraelis vastu võetakse? Igas riigis, kus on olemas Piibli vana versioon ja tõlgitakse uut versiooni, on üldiselt kaks reaktsiooni. Konservatiivsed kristlased on vastu ja elanikkond on rahul. Neid reaktsioone on täheldatud paljudes riikides ja tundub, et need kehtivad ka Iisraelis.”
Täna, 22. novembril tähistab oma 70. juubelit EELK peapiiskop emeritus Andres Põder. Sel puhul avaldame EELK piiskopi Tiit Salumäe jutluse, kus ta tuletab meile meelde juubilari sõnu, et “Kirik peab alati meeles pidama seda, et ta ei tohi saada selle maailma sarnaseks, et ta ei muganduks praeguse ajaga, et ta on alternatiivühiskond – seda enam, kui ta liikmeskond on ühiskonnas selges vähemuses. /…/ Kui veenev on meie tunnistus Kristusest? Kirik on Jumala Vaimu elav looming ja me võime olla üliõnnelikud, kui laseme end elusate kividena ehitada üles vaimulikuks kojaks ja pühaks preesterkonnaks ohverdama vaimulikke ohvreid ‒ uuenenud, puhast ja püha elu. Kirikul pole suuremat ülesannet, kui aidata meid igal päeval valmistuda viimse kohtupäeva jaoks, et me selles püsima jääksime. Ilma patutundmise ja Kristuse lunastustööta on see võimatu.“
Kirik & Teoloogia soovib peapiiskop emeritusele Andres Põderile juubeli puhul head tervist ja rohket Jumala õnnistust!
Head lugemist!
Tänases numbris:
Bianca Mikovitš, Ajalehes oli kirikuga seotud artikkel. Aga miks nad just nii kirjutasid?
Ray Pritz, Kõne Eesti Piibli ilmumise 280. aastapäeva puhul.
Tiit Salumäe, Tähendamissõna kümnest neitsist. Jutlus Valvamise pühapäevaks (Mt 25:1-13).
Tähistatakse Berliini müüri langemist.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
