Otsida Jumalat taevastest ja kõrgustest tundub iseenesestmõistetav ning seda mitte ainult kristlikus traditsioonis. Kogu universumi alahoidva Looja Jumala asupaik peab olema meie argisest reaalsusest kõrgemal. Kuidagi keeruline on kujutada Loojat ette kätketuna loodu ja loodusseaduste poolt raamistatud olustikku. Taevastesse ja kõrgustesse on suunatud ka meie igatsused igavesest elust Jumala juures. Jumal elab taevas ja seal temaga koos elavad tõotuse järgi ka tema inimeselapsed.
Jumala inimesekssaamise sündmus muutis seda pilti põhjapanevalt. Taevas on tulnud maa peale, sest taevas on ju igal pool, kus on Jumal. Ja Jumal on otsustanud elada meie keskel.
Kristlikes kirikutes tähistatakse käesoleval nädalal taevaminemispüha. Jeesus jätab hüvasti oma jüngritega ja võetakse nende silme ees üles taevasse. See hüvastijätt ei ole lahkumine, vaid sisaldab tõotust jääda igavesti meie juurde. Käesolevas lehenumbris avaldame taevaminemispüha jutluse EELK Tallinna Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkrult, kes kirjeldades selle püha tähendust ütleb: „Tänase päevaga valmistatakse meid ette nö teiseks jõuluks, kus Jumal ei sünni mitte maailma, vaid inimesesse. Kristuse lunastuse teravik ei ole suunatud lihtsalt ümmarguse maailma poole vaid sinusse ja minusse. „Te tunnete Tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees!““
Mida tähendab aga see, et taevas on maa peal, inimkonna jaoks üldiselt ja ristiinimese jaoks konkreetselt, on tänases lehenumbris käsitletud erinevate vaatenurkade alt. Luterlik Maailmaliit avaldas kümme aastat tagasi pikema üleilmse uurimis- ja dialoogiprotsessi tulemusena dokumendi „Diakoonia kontekstis“, milles on analüüsitud luterlike kirikute arusaama diakooniast. Diakoonia on konkreetne Jumala armastuse ilmsikssaamine maailmas inimkäte läbi. Dokument on saanud laialdase leviku osaliseks. Nii EELK Usuteaduse Instituudi kui Tartu Ülikooli usuteaduskondades on seda juba aastaid mitmetel kursustel kasutatud õppematerjalina. Tänases numbris on suur rõõm avaldada jätkuvalt väga aktuaalse dokumendi äsjavalminud eestikeelse tõlke esimene osa. Tõlkijaks on Alar Helstein.
Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuse liige Orenti Kampus mõtiskleb aga selle üle, mida inimeseks saanud Jumal on meie jaoks teinud, millest meid vabastanud ja lunastanud ning küsib, miks me ei ela siis vaatamata sellele teistmoodi praegusest ega kulge nagu Jeesus.
Samuti on meil hea meel avaldada järgmine osa EELK tekstikäsitluste sarjast, mille aluseks on 1. nelipüha perikoobitekst.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 2/14: esimene nelipüha (Jh 14:23–29).
Luterlik Maailmaliit, Diakoonia kontekstis. Uuenemine, lepitus, võimestamine (1. osa).
Arho Tuhkru, Meie kätte usaldatud aja mõte.
Orenti Kampus, Ja olla nagu puu.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
