
Ootus, lootus, mäetipud ja loodu hoidmine (nr 434/ 3.4.2020)
Ootame palmipuude püha saabumist. Mingis mõttes on see väljendus usust homsesse. Meie Jumala Poeg saabub Jeruusalemma. Rõõmustagem ühiselt! Palmipuude püha jutluses, mis on kirjutatud juba

Ootame palmipuude püha saabumist. Mingis mõttes on see väljendus usust homsesse. Meie Jumala Poeg saabub Jeruusalemma. Rõõmustagem ühiselt! Palmipuude püha jutluses, mis on kirjutatud juba

Asjaolu, et igal sõnal, teol või sündmusel võib olla palju tähendusi, on üldtuntud. Teame seda oma kogemustest, jutuajamistest teistega, ühiskondlikest aruteludest jne. See, kas tähenduste

Kas elame rõõmsas või sünges, lihtsas või keerukas maailmas, oleneb vaatenurgast. Ja tujust. Poliitilised ja ühiskondlikud arengud võivad teha meele mõrudaks, aga ka rõõmustada. Oleneb

Tuttavad kohad, inimesed, ideed pakuvad turvatunnet, pidepunkte ja tihti ka äratundmisrõõmu. Äratundmisrõõmu just siis, kui avastamine endale tuttava milleski võõras. Võib juhtuda aga ka vastupidine:

Huvitaval ajastul elame. Kui vahepeal võiski tunduda, et Eesti poliitilisel areenil on välja kujunenud kindlad tegijad ja kindlad mängureeglid, siis nüüd seisame tõsiasja ees, et

Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetus peab oluliseks avatud dialoogi, seda et inimestel ja inimeste gruppidel on erinevad vaated usule, maailmale, inimesele, ühiskonnale jne, ent et

Kaduva ja kadumatu, ajaliku ja igavese suhe ja omavaheline pinge on teemad, mis kristlikust usust ja maailmavaatest rääkides tänases aina ruttavas, mitmekesises ja kiiresti

Ahjusoojana ilmub käesoleva nädala Kirik & Teoloogia numbris toimetuskolleegiumi liikme Jaan Lahe verivärske artikkel. Artikli aluseks on 12. aprillil 2018. a EELK Usuteaduse Instituudis toimunud

On kaks viisi ajaloo vaatlemiseks. Esimene neist püüab kirjeldada ajaloosündmusi distantsilt, otsekui kõrvaltvaatajana. Sellise vaateviisi esindajad on veendunud, et üksnes nõnda saab kirjeldada ajaloosündmusi