Otsitulemused: “olümpiaadiessee”
-
Olümpiaadiessee: Religioon poliitikas – mürk või palsam?
Tänavu on hakatud üha enam ja enam väitma, et me elame postreligioosses ühiskonnas. See tähendab, et me oleks justkui priid meie eludes kunagi määravat rolli mänginud religiooniga seotud dogmaatilistest uskumistest ja kommetest. Ent siiski on tänapäevases ühiskonnas religioon tavaline, kohati isegi domineeriv nähtus, mis on 21. sajandi poliitmaastikul siiski arvestatav ja mõningates regioonides ka domineeriv…
-
Olümpiaadiessee: Mens sana in corpore sano
„Orandum est ut sit mens sana in corpore sano” (Juvenalis, Decimus, Junius. Satiir X. link. kasutatud 30.01.22) ehk „Me peaksime paluma jumalaid, et terve vaim oleks terves kehas” on algupäraselt ladinakeelne väljend, mille pani 2. sajandil pKr kirja Vana-Rooma poeet Decimus Junius Juvenalis. Vaevalt et Juvenalis peaaegu 2000 aastat tagasi oskas arvata, kui populaarseks tema…
-
Olümpiaadiessee: Mida on ajaloost õppida ajatu kohta?
Vägevad impeeriumid lagunesid ning iidsed dünastiad asendusid senitundmatute suguvõsadega – sel põhjusel võib ajalugu pidada muutlikuks. Tihti surevad uute nähtuste tekkel vanad välja. Religioonid seevastu on jäänud püsima ka epohhiloovate sündmuste käigus. Bütsantsi langemine ei teinud lõppu kristlusele ning mongolite purustustöö Bagdadi linnas 1258. aastal ei likvideerinud islamit. Mitmetes usundites on sajandeid väärtustatud muistseid tarkuseteri,…
-
Olümpiaadiessee: Laternaga uude maailma. Ekraanimaailm ja religioon
Inimese jaoks pole maailm kunagi olnud ainult see, mida ta enda ümber näeb või sõrmedega kompab. Vähemalt pole ta kunagi vastupidise arvamusega leppinud. Oleme oma tagasihoidliku eksistentsi vältel kogenud tihtipeale aistinguid, impulsse ja tundmusi, mis justkui püüaksid meile öelda, et argipäeva rutiinset elu ümbritseb sametkardin, mille taga võib peituda veel avastamata maailmu, hirmutavaid ja kutsuvaid…
-
Olümpiaadiessee: Maailmalõpu-stsenaariumid religioonides ja loodushoius
„Ja ma nägin, kui ta avas kuuenda pitseri, et sündis suur maavärin ning päike läks mustaks nagu leinariie ja kuu muutus nagu vereks ning taevatähed kukkusid maa peale, nii nagu viigipuu, mida suur tuul raputab, viskab maha oma suvemarjad. Ning taevas taganes otsekui kokkukeeratav rullraamat, ja kõik mäed ja saared tõugati ära oma paigast, ning…
-
Olümpiaadiessee: Kuidas me kõik lõpuks otsa saame
Elu ring on paratamatu ning kannab, nagu kaubarong, algusest lõpuni kõik, mida me enda ümber näha võime. Samas on ka asju, mille kestma jäämise nimel peaksime tegema kõik, mis on vähegi meie võimuses. Võtame näiteks meie imekauni planeedi Maa. Ta on küll ühest küljest võimsam ja tugevam kui ükskõik kes meie seast, kuid teisest küljest…
-
Olümpiaadiessee: Kas religioon avab mõtteid või tapab neid?
Vähemalt lääne kultuuriruumis assotsieeruvad religiooniga ajalooliselt kaks suurt ja vastuolulist tendentsi – kristlus kui hariduse ja kultuuri, inimliku headuse ja ligimesearmastuse tõukepunkt ning kristlus kui ristisõdade, inkvisitsioonikohtute ja koloniaalpoliitika õigustaja. Kuid kas religioon ise on oma olemuselt siis looja või hävitaja? Kas religiooni praktiseerimine mõjub inimese mõttemaailmale avardavalt või piiravalt? Essees üritan ülal esitatud küsimustele…
-
Olümpiaadiessee: Kas religioon avab mõtteid või tapab need?
Sekulariseerunud ühiskonnas nähakse religiooni[1] piirava institutsioonina, mis inimese mõtlemisvõimet pärsib ega lase inimeste maailmapildil vabalt kujuneda. Seejuures unustatakse, et religioon on vaid üks ühiskondlikest raamistikest, millest mõne omaksvõtmine on paratamatu, ning mis mõtteid nii arendab kui kammitseb. Religiooni konkreetset mõju indiviidi mõtlemisele määrab nii see, kui lähedane on inimese suhe religiooniga, kui religiooni seatud raamistiku…
-
Olümpiaadiessee: Kirikute soovid, kas erakondadele juhiseks, teetähiseks, komistuskiviks või tüliõunaks?
Religioon ja riik on käinud aastatuhandeid käsikäes nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Paljude Lähis-Ida ning Aafrika riikide õigusseadused on seotud kas tugevalt või mingil määral šariaadiseadustega, mis on välja kasvanud Koraani õpetustest. Ka Iisraeli – maailma ainukese judaistliku riigi – riigijuhtimine on üpriski religioosne. Sabati ajal lakkab riik peaaegu töötamast. Kuid eksisteerib riike, kus…
-
Olümpiaadiessee: Missugune kirik kõnetaks kaasaegset inimest?
Selline pealkiri tekitab minus palju küsimusi, millele vastuste otsimine on iseenesest huvitav mõtteline teekond. Kas praegune kirik ei kõneta inimesi? Kuidas saab mõõta „kõnetamist“ ja „mittekõnetamist“? Kas kogudus on ainult siis edukas, kui kirikuliikmete arv on suur? Kes on kaasaegne inimene? Kas ta on oma olemuselt midagi teistsugust, kui sada aastat tagasi elanud inimene? Nendele…
