Olümpiaadiessee: Papa Jannseni „jumal“ tänapäeval
„Palve mõju on teaduslikult uuritud ja leitud, et kasu sest pole – pigem loob võltsi kindlustunde ja hoiab inimesi eemal tõendatult efektiivsete tegevuste sooritamisest. Palve
„Palve mõju on teaduslikult uuritud ja leitud, et kasu sest pole – pigem loob võltsi kindlustunde ja hoiab inimesi eemal tõendatult efektiivsete tegevuste sooritamisest. Palve
„Kõik, mida ma kuulen või näen, on õpetaja, kes õpetab mulle vaimset teed. Vee voolamine õpetab mulle, et kõik on muutuv /…/“ (Milarepa laulud). „Mul
Film „Viimne reliikvia“ ja selle aluseks olnud Eduard Bornhöhe romaan „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ (Bornhöhe 1977) erinevad teineteisest peale põhiloo ja –tegelaste
„Mõni mängib hullu, kuid tema mõistus näikse olevat selge; mõni jälle näib kui erak mustas rüüs, jalaraudades ja kasimata juustega; mõni roomab kirikus kiunudes ja
„Suured religioossed mõtlejad on korduvalt öelnud, et kui me räägime Jumalast, siis me ei tea, millest või kellest me räägime“ (Leszek Kolakowski). Jumalat defineeritakse klassikaliselt
20. sajandi lõpu üks tähtsamaid hegeliaanlikke filosoofe Gillian Rose toob oma meistriteoses „The Broken Middle“ (1992, Oxford: Blackwell) välja murtud keskkoha kontseptsiooni. See murtud keskkoht
Tänases numbris avaldame teise osa Arthur Võõbuse Vana Testamendi tekstikriitika konspektist, mille toimetas Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik. Arthur Võõbus edastab oma vaate
Kevad võimutseb. Eriolukord kestab. Elu ja töö jätkuvad sel moel ja nendes piirides, nagu nad täna võimalikud on. Hanna Simona Allas Hugo Treffneri Gümnaasiumist mõtiskleb
Muistsete aegade jumalateenistustel toodi ohvreid, nii roaohvreid kui loomohvreid. Tänapäeval ei pea me enam tooma ohvreid, sest Jeesus Kristus on end ohverdanud meie eest. Tema
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2024 K&T.