Otsitulemused: “olümpiaadiessee”

  • Olümpiaadiessee: Religioonikäsitlus filmis „Viimne reliikvia“

    Olümpiaadiessee: Religioonikäsitlus filmis „Viimne reliikvia“

    Film „Viimne reliikvia“ ja selle aluseks olnud Eduard Bornhöhe romaan „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ (Bornhöhe 1977) erinevad teineteisest peale põhiloo ja –tegelaste üsna palju. Muutumatuna on aga püsinud üks asi: kiriku negatiivne roll. Nii võimegi kohe nentida, et religioonil on filmis „Viimne reliikvia“ täita negatiivne osa. Agnese rollis filmis peaosa mänginud Ingrida…

  • Olümpiaadiessee: Üheksa eluga narrid

    Olümpiaadiessee: Üheksa eluga narrid

    „Mõni mängib hullu, kuid tema mõistus näikse olevat selge; mõni jälle näib kui erak mustas rüüs, jalaraudades ja kasimata juustega; mõni roomab kirikus kiunudes ja lauldes ringi, ja sütitab lihtsatesse inimestesse võimsat erutust“ (Patriarh Iosaf, 1636). 2012. aasta üks kõige rohkem tähelepanu tekitanud sündmusi oli kindlasti tütarlastebändi Pussy Riot ülesastumine Moskva Lunastaja Kristuse Kirikus 21.…

  • Olümpiaadiessee: Kui me räägime Jumalast

    Olümpiaadiessee: Kui me räägime Jumalast

    „Suured religioossed mõtlejad on korduvalt öelnud, et kui me räägime Jumalast, siis me ei tea, millest või kellest me räägime“ (Leszek Kolakowski). Jumalat defineeritakse klassikaliselt monoteistlikes usundites mõistete kaudu nagu kõikvõimas, juht, isand, looja või kohtumõistja ning iseloomustatakse omadussõnadega: ülim, kõrgeim, täiuslik, igavene. Samas on olemas ka seisukoht, et Jumalat pole võimalik defineerida, sest ta…

  • Murtud keskkoht (nr 545/ 17.6.2022)

    Murtud keskkoht (nr 545/ 17.6.2022)

    20. sajandi lõpu üks tähtsamaid hegeliaanlikke filosoofe Gillian Rose toob oma meistriteoses „The Broken Middle“ (1992, Oxford: Blackwell) välja murtud keskkoha kontseptsiooni. See murtud keskkoht leitakse teooria ja praktika, universaalse ja partikulaarse, seaduse ja eetika, aktuaalsuse ja potentsiaalsuse jne vahel. Murtud keskkoht erineb kuldsest keskteest ja klassikalisest dialektilisest arusaamast “tees-antitees-süntees”. Sest murtud keskkoht ei pruugi…

  • Terves kehas terve vaim? (nr 540/ 13.5.2022)

    Terves kehas terve vaim? (nr 540/ 13.5.2022)

    Tänases numbris avaldame teise osa Arthur Võõbuse Vana Testamendi tekstikriitika konspektist, mille toimetas Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik. Arthur Võõbus edastab oma vaate Septuaginta kohta, mis on teadolevat vanim terviklik Heebrea piibli tõlge kreeka keelde ning samuti kahe ladina versiooni kohta − Vetus Latina ja Vulgata. Ladina versioonid on Kirik & Teoloogia lugejale…

  • Kirkas kevadises valguses (nr 438/ 1.5.2020)

    Kirkas kevadises valguses (nr 438/ 1.5.2020)

    Kevad võimutseb. Eriolukord kestab. Elu ja töö jätkuvad sel moel ja nendes piirides, nagu nad täna võimalikud on. Hanna Simona Allas Hugo Treffneri Gümnaasiumist mõtiskleb olümpiaadiessees „Laternaga uude maailma. Ekraanimaailm ja religioon“ seeüle, kuidas inimene on jõudnud koopaseinale maalitud piltidest kino leiutamise ja kinofilmide tootjate loodud „pühakute“ (näitlejate, staaride kultusrežissööride) juurde. Olümpiaadiessee lõppeb maailma eest…

  • Kui ei saa minna väljapoole, mingem sissepoole! (nr 435/ 10.4.2020)

    Kui ei saa minna väljapoole, mingem sissepoole! (nr 435/ 10.4.2020)

    Muistsete aegade jumalateenistustel toodi ohvreid, nii roaohvreid kui loomohvreid. Tänapäeval ei pea me enam tooma ohvreid, sest Jeesus Kristus on end ohverdanud meie eest. Tema armust on ligipääs Jumala juurde mitte ainult valitutel, vaid kõikidel inimestel. Tänu Jeesuse Kolgatal toodud ohvrile on ligipääs Jumala juurde avatud kõikidele rahvastele. Kogu maailm võib tulla ja saada osa…

  • Ootus, lootus, mäetipud ja loodu hoidmine (nr 434/ 3.4.2020)

    Ootus, lootus, mäetipud ja loodu hoidmine (nr 434/ 3.4.2020)

    Ootame palmipuude püha saabumist. Mingis mõttes on see väljendus usust homsesse. Meie Jumala Poeg saabub Jeruusalemma. Rõõmustagem ühiselt! Palmipuude püha jutluses, mis on kirjutatud juba 2010. aastal, ütleb Anna-Liisa Vaher: „Selles, et Jumal meid mõistab, ei pea me kunagi kahtlema. Tema inimesekssaamise sündmus on tõeline tunnistus sellest, et oma olemuselt oleme Temaga üks. Meie valu…

  • Tähenduste avamine (nr 433/ 27.3.2020)

    Tähenduste avamine (nr 433/ 27.3.2020)

    Asjaolu, et igal sõnal, teol või sündmusel võib olla palju tähendusi, on üldtuntud. Teame seda oma kogemustest, jutuajamistest teistega, ühiskondlikest aruteludest jne. See, kas tähenduste rikkus annab aluse tüliks või annab võimaluse avardavaks dialoogiks, sõltub tähenduse kandjatest ja tähenduse loojatest. Kirik & Teoloogia toimetuse liige Ergo Naab kõneleb seekordses jutluses võimu ja vaimu konfliktist, mis…

  • Evangeelium heliseb kui lapsenaer (nr 389 / 24.5.2019)

    Evangeelium heliseb kui lapsenaer (nr 389 / 24.5.2019)

    Kas elame rõõmsas või sünges, lihtsas või keerukas maailmas, oleneb vaatenurgast. Ja tujust. Poliitilised ja ühiskondlikud arengud võivad teha meele mõrudaks, aga ka rõõmustada. Oleneb päevast ja kellaajast, inimestest ja ilmast meie ümber. Või ka väiksematest ja suurematest muutustest meie ümber. Suurte muutjate hulgas on religioosseid inimesi, aga ka suurte säilitajate hulgas on palju usuinimesi.…

English