Arhiiv

„Kõige parem on tühjas kirikus käia mõtisklemas, olla vaikuses ja üksinduses“, kuuleme tihti inimesi rääkivat. Üha kiirenevas elutempos ja müras-käras on tihti just tühi kirik

Palun anna mulle riisiterake, mu kõht on tühi.   Mu kullakallis riisiterake, Sinus on mu Jumal.  Jumal, kes Sa oled selles riisiterakeses, au olgu Sulle.  Nüüd

Perikoop Luuka evangeeliumi viiendas peatükis, mida Kirik & Teoloogia tänases numbris kommenteeritakse, räägib Jeesuse tulevastest jüngritest, kes kohtuvad Jeesusega Genneesareti järve ääres. Nende kasin kalapüük

On vastuoluline aeg ja meie ümber sünnib palju vastuolulisi asju. Vastuolude tekkimisel mängivad suurt rolli stereotüübid. Vastandutakse harva tegelikule, mitmekesiste nüanssidega seisukohale või vaatele, enamasti

Öeldakse, et võitjad kirjutavad ajaloo, seega domineeriv võim ütleb, kuidas asjad on. Demokraatlikus ja sõnavabadust austavas ühiskonnas ei tohiks see ütlus või tõsiasi paika pidada,

Ülehomme on kolmainupüha, kus keskmes usu tunnistus Jumala tõe avanemisest ja avalikkusest kolmainu Jumalana. Tema ligiolu tõotuses sünnib kristlik elu – elu, mida headel põhjustel

Vaimustatud ja vahva, innustunud ja inspireeriv, võimestatud ja võimas – need on sõnapaarid, mis nelipühade eel  ̶ ja mitte ainult siis  ̶ võiksid iseloomustada kirikut

Otsida Jumalat taevastest ja kõrgustest tundub iseenesestmõistetav ning seda mitte ainult kristlikus traditsioonis. Kogu universumi alahoidva Looja Jumala asupaik peab olema meie argisest reaalsusest kõrgemal.

Kas elame rõõmsas või sünges, lihtsas või keerukas maailmas, oleneb vaatenurgast. Ja tujust. Poliitilised ja ühiskondlikud arengud võivad teha meele mõrudaks, aga ka rõõmustada. Oleneb