Alanud advendiaeg suunab meie mõtted ja meeled ajahetkele, mida tähistab kreekakeelne sõna kairos. See ei ole aeg kui selline, aja pidev kulgemine (viimast tähistab kreekakeelne sõna chronos), vaid kindlaksmääratud aeg. Nagu ütleb suur teoloog Paul Tillich, on kairos hetk, mil Igavene siseneb ajalikusesse ja see sünnib, kui Sõna saab lihaks, Jumal sünnib inimeseks, võttes enda kanda inimeksistentsi madaluse ja kaduvuse. Tema kaudu siseneb meie aegruumi uus elu, uus olemine, mis muudab meidki uueks.
Tulenevalt advendiajast on uuenemine ka ajakirja Kirik & Teoloogia tänase numbri teemaks. Sellest räägib oma jutluses Keila koguduse õpetaja Matthias Burghardt, kelle jutluse keskne teema on Jumala riigi tulek – Jumala riigi tulek, mis kõrvaldab kõik vana ja asendab selle uuega. Advendi evangeelium, millest räägib õpetaja Burghardt, kõneleb küll vana, patu ja kurjuse struktuuride valitsuse all oleva maailmast ja iseendast ning oma olemise alusest, Jumalast, võõrandunud inimese lõpust, kuid sellele lõpule, mida me ei pea kujutlema muistse aja inimeste kombel materiaalsena, ajalis-ruumilisena, vaid võime mõista ajaliku ja Igavese suhte muutumise tulemusena (ajalis-ruumilised kategooriad püüavad sel juhul vaid väljendada tolle suhte muutumist), ei järgne tühjus ja kaos, vaid uus maailm uueks loodud inimese jaoks. „Vaata, ma teen kõik uueks!“ Nende Johannese Ilmutusraamatust pärit sõnadega võtab tänane jutlus kokku rõõmusõnumi kogu loodu uuenemisest.
Kirik ehk kõigi kristlaste kogu on siin maailmas otsekui rändaja. Seda kiriku paradoksaalset olukorda „juba sündinu“ (Kristuse sünd) ja „veel mitte sündinu“ (lunastus) vahelises pingeväljas iseloomustab ka tänases numbris ilmumist alustav Euroopa Evangeelsete Kirikute Osaduse uurimusdokument, mis käsitleb kirikut/kirikuid diasporaa situatsioonis. Paljudele kirikutele erinevatel maadel iseloomulik diasporaa olukord on ühest küljest küll kindlate ajalooliste ja kultuuriliste põhjustega seletatav empiiriline tõsiasi (millena ka nimetatud dokument seda kirjeldab), kuid samal ajal on see meeldetuletus kiriku vaimsest olukorrast, mis ei saa olla nii kaua, kui kirik eksisteerib ajas, midagi muud kui teelolek oma taevase kodumaa suunas.
Ka oma maises tegevuses peab kirik arvestama muutuste ja uute väljakutsetega. Neist kõneleb oma arvamusloos Paistu koguduse õpetaja Allan Kährik. See on pühendatud vaimulike uuele pädevusmudelile, mille juhtmotiiviks on idee elukestvast õppest.
Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetus soovib kõigile oma lugejatele õnnistatud jätkuvat advendiaega ja rõõmu uue leidmisest ja kogemisest.
Tänases numbris:
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, Diasporaateoloogia. EKOE uurimus evangeelsete kirikute kohast pluralistlikus Euroopas (1. osa).
Allan Kährik, Mõtiskledes EELK vaimuliku pädevusmudelist.
Matthias Burghardt, Vaadake üles, sest lunastus läheneb. Jutlus 2. advendiks (Lk 21:25–31).
Kirikute Maailmanõukogu ajutine peasekretär tervitab tõe-rääkimist kliimamuutuste kohta.
Jätkuvad Jaan Lahe uue raamatu esitlused.
Juhtkirja foto: Ergo Naab
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
