Möödunud pühapäeval tähistas kirik Kristuse kirgastamise ehk Issanda muutmise püha. Selle püha evangeeliumiks on lugu sellest, kuidas Jeesus koos kolme oma õpilasega mäele tõusis ja seal neile oma jumalikku ausära näitas. Koos temaga ilmusid muistsed prohvetid, Mooses ja Eelija.
Tänases jutluses mõtiskleb õpetaja Triin Käpp Kristuse kirgastamispüha tähenduse üle ja võtab selle püha sõnumi kokku järgmiselt: „Ta (st Jumal) on endast meile teada andnud, Ta on ennast meile ilmutanud. Ta on olemine ise, kõige olemise algpõhjus, algus ja ots, alfa ja omega, kuid mitte mingi ebaisikuline umbmäärane olemine, vaid „Mina olen“ – isikuline, igaühe jaoks olemasolev Jumal.“
Kirgastamisel sai varjatud Jumal Kristuses nähtavaks ja hoomatavaks ning temaga koos ilmunud prohvetid ilmutasid Jumalat kui seda, kelle jaoks ei ole aja piire, kelle jaoks on veel olevad needki, kes meie seisukohast on kord olnud. Kuid oluline on, et isegi muudetuna, ümbritsetuna jumalikust kirkusest, tundsid jüngrid Kristuse ära ja kohtusid temaga kui „mina ja sina“ (Martin Buber).
Tänases ajakirjanumbris avaldatakse kaks artiklit. Esimene, mille autoriks on Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant Kristina Viin, tutvustab meile ühte Uue Testamendi apokrüüfi, 2. sajandist pärinevat Jaakobuse protoevangeeliumit, mille autor hiljuti eestindas. See varakristlik apokrüüf pole küll kuulunud Uue Testamendi kaanonisse, kuid on mõjutanud tugevalt Neitsi Maarjaga seotud pärimusi ja tema kujutamist kristlikus kunstis. Selles teoses esineb ka Maarja otsekui varjatud jumaliku kirkuse ilmutaja või õigemini, kui värav, mille kaudu Jumala kirkus sisenes meie aeg-ruumi. Nüüdsest peale on see kirkus siin olemas ja meilgi on seda võimalik tajuda.
Jumala varjatud kirkusest ei kõnele aga vaid tekstid, vaid sellest kõneleb terve ajalugu. Meie tänane teine artikkel, mille autoriks on Kirik ja Teoloogia toimetuskolleegiumi liige professor Jaan Lahe, räägib muistsest Efesose linnast, mida autor möödunud suvel külastas. Efesos on linn, milles on tegutsenud apostel Paulus, kus on tegutsenud mitmed tuntud usumehed ja kus 431. a. toimus kirikukogu, mis tunnistas Maarja Jumalasünnitajaks. Ka viibimine taolistes paikades, nagu seda on Efesos, võib olla inspireeriv ja valgustav – olla otsekui aken igavikku, milles me näeme Jumala valgust, mis meid ei pimesta, vaid mis avab hoopis meie vaimusilmad selle nägemiseks ja taipamiseks, mis on viimselt oluline ning selleks on Jumala lahutamatu suhe oma looduga – suhe, mis ületab nii aja- kui ka ruumi piire. Kõik, mille kaudu me seda siin maisuses kogeme, on otsekui kiired kirkusest, mille ilmumisest kõneles Kristuse kirgastamise püha.
Tänasest Kirik & Teoloogiast võib lugeda:
Kristina Viin, Neitsi Maarja ja uskmatu Salome.
Jaan Lahe, Algkristluse linnad II: Efesos.
Triin Käpp, Igaühe jaoks olemas olev Jumal (2Ms 3:9-15).
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
