Terve me elu on ootuseaeg, lumerikkal talvel ootame kevade õitseaega, kevade jaheduses sumedaid suveõhtuid, kesksuve palavuses sügisesi jalutuskäike seenemetsas, novembrihämaruses lumekirgast jõuluaega. Juba on õhus õrna kevadelootust, lume alt on päikese poole sirutamas esimesed õiedki. Talvituma jäänud kuldnokad katsetavad esimesi viisijuppe. Nii on ka meil, mida oodata, millele loota, kuhu lootuses sirutuda. Tihti on lootuse takistuseks meie hirm, me kardame tulevat, muutust, kaotust, et peame millestki loobuma ja palju muudki. Vaatamata kõigele koormavale, murele ja hirmule, saame vaimus ja hinges haarata ka loobumiste ja muutuste keskel ettepoole, valgusesse, rõõmusse. Hoolides üksteisest, kaitses end ja teisi. Jah, loobudes mugavustest ja harjumuspärasest, kandes viiruse peatamiseks maski, pestes käsi, hoides distantsi, püsides kodus. Ja seda kõike me saame teha mitte mures ja masenduses, vaid ikka lootuse ootuses. Kevad tuleb niikuinii!
Tänases arvamusloos „Suur loobumine“ kirjutab Kirik & Teoloogia kolleegiumi liige Urmas Nõmmik: „Inimkonnal tervikuna, aga iseäranis tarbimisühiskonnal seisab lähiaastakümnetel ees protsess, mida võiks nimetada suureks loobumiseks. […] Suured asjad algavad väikestest. Suur loobumine algab väikestest loobumistest. See päästab maakamara, mis meile on usaldatud. Kui natukegi oma kodu austame. Uskuge, see on üdini kristlik.“
Artiklis „Tahte kujunemisest kristlikus ettevõtluses“ analüüsib Tartu Ülikooli majandusdoktorant Alver Aria, millist mõju avaldab relgioossus äritegevuse globaliseerudes äritoimingute läbiviimise varieeruvusele. Ta kirjutab: „Religioonid reguleerivad ärilisi tegevusi erineva üksikasjalikkusega, laialt annab norme islam, vähem kristlus. Erinev tehingute järgimise kulukuse määr seoses religiooniga kohustab religiooniteadlasi kavandama uuringuid prognoosimaks religioosse ettevõtja võimalikku toimetulekut nii soosivates kui vaenulikes sotsiaalsetes keskkondades. Võimalik on rakendada matemaatilisi valemeid – valemid välistavad laialivalguvuse ning sunnivad küsima, millised tegurid on olulised.“
Jutluses „Kõrbeaja kohtumised (Mk 1:12–13)“ autoriks on Tartu Ülikooli islamistika lektor ja Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Süld. Ta kõneleb paastuajast ja kõrbekiusatuste teemast Pühakirjas: „Piiblis aga viidatakse ka sellele, et kõrbes, selles puuduse ja vaeguse paigas on võimalik kogeda Jumala lähedalolu. Kõrb on koht, kus Jumal ennast ilmutab, kus inglid tulevad inimest teenima. Mooses ja Eelija kohtusid Jumalaga kõrbes, Paulus läks pärast oma pöördumist kõrbe, öeldakse küll Araabia, aga see on ümberütlemine eraldumise ja kõrbe kohta.“
Head lugemist!
Tänases numbris:
Alver Aria, Tahte kujunemisest kristlikus ettevõtluses.
Urmas Nõmmik, Suur loobumine.
Elo Süld, Kõrbeaja kohtumised (Mk 1:12–13).
Dr Beate Gilles valiti Saksa Piiskoppide Konverentsi peasekretäriks.
Juhtkirja foto: Katri Aaslav-Tepandi.
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
