EELK õigusreform võeti käsile 2016. aastal, kui moodustati õigusreformi komisjon peapiiskop emeeritus Andres Põderi juhtimisel. Üleskutse esitada ettepanekuid EELK põhikirja ja seadustiku parandusteks ja muudatusteks esitati kogu EELK-le – vaimulikele, koguduste nõukogude ja juhatuste liikmetele. Õigusloome protsessi arengutest on teinud kokkuvõtteid ja tutvustusi õigusreformi komisjoni esimees Andres Põder, sekretär Illimar Toomet ning paljud teised, kes on kätt pulsil hoidnud.
Mitmeid muudatusettepanekuid tuligi kogudustelt ning paljud paranduste ideed on tulnud kirikuvalitsuse liikmetelt, kelle sooviks on õigusaktid viia kooskõlla tegeliku praktikaga.
Kirikukogu õiguskomisjon liitus protsessiga eelmisel suvel. Õiguskomisjoni liikmed Priit Kama, Helve Hunt, Urmas Arumäe ja Tauno Teder omakorda esitasid enim õigusreformi komisjoni tööle redaktsioonilisi parandusi.
Samas on komisjon regulaarselt esitanud ülevaateid tehtud tööst ja ettepanekute sisust piiskoplikule nõukogule, mille koosseisus on ka kõik praostid.
Nii tundus, vähemalt ühendatud töörühma liikmetele, et õigusreformi töö on olnud avalik ja läbipaistev ning kõigil on olnud võimalus protsessist osa võtta.
Kirikuseadustiku § 3 näeb ette Kirikukogule esitatavate kirikuseadustiku muutmise ettepanekute menetlemise ning hääletamisele esitamise viisidena piiskoplik nõukogu, vaimulike konverentsi või õiguskomisjon kaudu.
§ 3. Kirikuseadustiku muutmine vaimulike konverentsi ja piiskopliku nõukogu pädevuses olevates küsimustes
(1) Kirikukogu võib muuta järgmiseid kirikuseadustiku osasid või nendes käsitletud valdkondi ainult piiskopliku nõukogu ettepanekul:
1) kirikuseadustiku 2. osa “Sõna ja sakrament – Kiriku liturgia”;
2) kirikuseadustiku 3. osas – kiriku liikmeks vastuvõtmise üldsätted (§ 39), teise kiriku liikme vastuvõtmine (§ 41), kiriku liikmeks tagasivõtmine (§ 42), kiriku liikme üldised õigused ja kohustused (§ 43), teise kiriku liikme õigused EELK-s (§ 44);
3) kirikuseadustiku 4. osa “Vaimulik amet”;
4) tunnistatud kehtetuks xx.xx.xxxx; kirikuseadustiku 5. osa 3. peatükis – piiskopliku nõukogu töökorraldus (§-d 145-151);
5) kirikuseadustiku 9. osas – kirikukari eesmärk ja rakendamine (§ 382), kiriklikud väärteod (§ 384), kiriklikud karistused ja nende määramise kord (§-d 385-387).
(2) tunnistatud kehtetuks xx.xx.xxxx Kirikukogu võib muuta kirikuseadustiku 5. osa 4. peatükki “Vaimulike konverentsi kodukord” ainult vaimulike konverentsi ettepanekul.
Kirikukogu XXX koosseisu 5. istungjärgule esitati kogu õigusloome erinevate pakettidena vastavalt sellele, kas tegemist on põhikirja muudatusega, mis vajavad Kirikukogu 2/3 häälteenamust (Põhikiri § 74), kirikuseadustiku nende teemadega, mis on piiskopliku nõukogu kaudu esitatud Kirikukogule või muud muudatusettepanekutega, mille vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus (KS § 113 lg 2).
EELK Põhikiri on dokument, mis on registreeritud Äriregistris ja seeläbi kättesaadav kõigile, nii koguduste liikmetele kui ka koostööpartneritele. Kirikuseadustik on kirikuelu reguleeriv normdokument. Need kaks õigusakti peavad olema omavahel kooskõlas. Parandusettepanekute ühine menetlemine näis loogiline ja õigustatud.
Paraku polnud Kirikukogu saadikud ilmselt rahul menetluse käiguga ja tõenäoliselt olid endiselt arusaamatud ka need sätted, mida varem ei ole normeeritud. Uudsena on lauale toodud piiskoppide ja piiskopkondade teemad. Kirglikuks on muutunud sõnavõtud ka vaimulike riietumise küsimustes. Koguduse liikmetele on küsimusi tekitanud nõukogude valimine (a priori) ning täiskogu nõukogu ülesannetes oleks erand, taotluse nõukogu valimata jätmiseks kiidab heaks Kirikuvalitsus. Samuti on arusaamatu juhatuse aseesimehe pädevuse piiramine.
Töö kiriku õiguse reformimisega jätkub. Käesoleva aasta lõpus peaks algama koguduste juhtorganite valimisperiood, seega on oluline tagada õiguslik alus valimisteks ning selgus tingimustes, mille alusel saavad koguduseliikmed panustada kiriku tegemistesse.
Küllike Valk (1966) on EELK Ridala koguduse õpetaja, EELK Lääne praostkonna abipraosti kt ja EELK Kirikukogu õiguskomisjoni liige.
EELK põhikirja ja kirikuseadustiku reformi kohta Kirik & Teoloogias veel ilmunud:
Mart Jaanson, EELK identiteedist (K&T nr 433/ 27.3.2020)
Tauno Teder, „Kiriku seadus ja kiriku kogu – mida veel öelda oleks?“ (K&T nr 431/ 20.3.2020)
Matthias Burghardt, „EELK põhikirjareform“ (K&T nr 431/ 13.3.2020)
Anti Toplaan, „Kirik kui perekond“ (K&T nr 430/ 6.2.2020)
Urmas Arumäe, „Kas oleme ennast nurka värvimas?“ (K&T nr 429/ 28.2.2020)
Thomas-Andreas Põder, „Õigusreformist ja piiskopkondadest evangeelse luterliku dogmaatika vaatevinklist“ (K&T nr 428/ 21.02.2020)
Külli Valk, „Õigusreformist Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus“ (K&T nr 424/ 24.1.2020)
Vallo Ehasalu, „Piiskopiametist ja piiskopkondadest“ (K&T nr 423, 17.01.2020)
Tiit Kuusemaa, „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik – kes me oleme?“ (K&T nr 423, 17.01.2020)
Mart Salumäe, „EELK põhikirja muudatuse vajadusest ehk il carnevale è finito“ (K&T nr 422, 10.01.2020)
Raivo Linnas, „Mõtteid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise protsessi kohta“ (K&T nr 421, 03.01.2020)
Thomas-Andreas Põder, „Milline on kristluse sotsiaalkuju homses Eestis? Ärgem raisakem haruldast võimalust! Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku õigusreformist“ (K&T nr 253, 14.10.2016)
Urmas Arumäe, Kas reformitav kirikuõigus on mineviku, oleviku või tuleviku jaoks? (K&T nr 251/ 30.9.2016)
