Arhiiv

Kristlik usk ja religioonide paljusus (nr 417/ 6.12.2019)

Foto: Karin Kallas-Põder

Advendiajal (adventus = ld k tulemine) ehk Kristuse tulemisajal on väga kohane mõtelda järele kristliku usu suhte üle religioonide paljususse. Koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku rahvusvaheliste ja oikumeeniliste suhete komisjoniga avaldab Kirik & Teoloogia läbi kolme ajakirja numbri Alar Helsteini tõlgitud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas uurimuse „Evangeelsed käsitused religioonide paljususest Euroopas“. Tõlkele on lisatud Thomas-Andreas Põderi saatesõna ja ka originaalväljaande (2019) koostajate eessõna.

Uurimuse sissejuhatuse järel vaadeldakse teises peatükis põhjalikumalt Euroopa kirikute olukorda paljuusulises ühiskonnas. Viimastel aastatel on paljud kirikud süvenenud põhjalikumalt religioonide paljususe teemadesse ja avaldanud vastavaid dokumente, milledest annab ülevaate kolmas peatükk. Neljas peatükk keskendub Piibli ja evangeelse teoloogia hoiakule religioonide paljususe suhtes. Viimane peatükk sõnastab järeldusi ja kirjeldab, kuidas kirikute erinevates tegevusvaldkondades dialoogikultuuri arendada. Algväljaande koostajate hinnangul püüab uurimus „ergutada lugupidavat ja eelarvamusteta dialoogi eri religioonide esindajatega ning leevendada ka evangeelsete kirikute poolel esinevaid hirme ja kahtlusi“.

Oktoobris toimunud konverentsil „Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides“, mille korraldasid Eesti Seksuaaltervise Liit ja Tartu Ülikooli usuteaduskond, äratas tähelepanu ühe ettekande provotseerivana-humoorikana kavandatud pealkiri. Nüüd saab lugeda Tartu Ülikooli süstemaatilise teoloogia lektori dr Roland Karo ettekannet ennast. Kõneluspartneritena aitavad olukorda diagnoosida mh Ameerika Ühendriikide roomakatoliku taustaga religiooniuurija John E. Portmann ning Ameerika Ühendriikide endine roomakatoliku preester ja jesuiit, teoloog Robert E. Shore-Goss. Kristlik seksuaalsusekäsitus vajab Karo hinnangul „enesekriitilist selginemist, mitte välispidisest survest lähtuvat“, selleks et inimlik seksuaalsus võiks saada „eshatoloogilise lootuse auspaigaks“. 

Jutluses keskendub advendiaja tähendusele ja sõnumile EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse õpetaja Tiina Klement. „Advendiaeg on imeline aeg, sest me valmistume Kristuse sündimise pühaks. Advendiaega võiks kirjeldada lühidalt nelja kauni sõnaga, iga pühapäeva jaoks üks: lootus, armastus, rõõm ja rahu. Need on justkui neli küünalt, mis jõuluõhtul kõik korraga Jeesuse sõime ümber põlema süttivad.“

Olgu lõpetuseks veel õnnitletud eile 85. aastaseks saanud suurt advenditeoloogi Eberhard Jüngelit ning meenutatud kohalikku suurkuju Madis Kõivu (1929–2014), kes oleks eile saanud 90.

Hüva lugemist ja õnnistatud advendiaja jätku!


Tänases numbris:

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, Evangeelsed käsitused religioonide paljususest Euroopas. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas uurimus, 1. osa.

Roland Karo, Peenistest paradiisis: enesekriitiline pilguheit peeglisse. Ettekanne konverentsil „Seksuaalsus ja religioon“.

Tiina Klement, Lootuse, armastuse ja rõõmuga rahu poole (Sk 9:9–10).

EELK Usuteaduse Instituudi täiendusõppe kursus „Kolmainuõpetus ja trinitaarse teoloogia renessanss“ 18.12.2019. Uued liitujad teretulnud!


Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

Toeta ajakirja väljaandmist!
English