Elul kristlasena on avar ja igavikuline perspektiiv, mis ulatub kaugemale siinsest maisest elust. Võrreldes igavikuga, mille Jumal on tõotanud oma rahvale, tundub see kõik ühelt poolt nii ajutine ja üürike, aga on teiselt poolt ülimalt kaaluka tähendusega, mis puudutab inimese saatust igavikus.
Sama näeme ka Jeesuse jutustatud tähendamissõnas kohtupäevast, mis on järgmise nädala Igavikupühapäeva EELK perikoobi tekst. Selles Matteuse evangeeliumi tekstis õpetab Jeesus oma jüngritele, mille põhjal Jumal langetab otsuse inimese saatuse üle. Jumal ei vaata mitte niivõrd sellele, kui hästi inimene on käskudest ning religioossetest tavadest kinni pidanud, vaid kui palju ta on Jumalat armastanud. Ja see, kas ta on Jumalat armastanud, on nii selles loos osalistele kui ka kuulajatele suureks üllatuseks otseselt sõltuv sellest, kas ta on inimest enda kõrval armastanud ja tema vastu halastust üles näidanud. “Sest mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”
Seda, kuidas armastus Jumala vastu peab orgaaniliselt avalduma samaaegses armastuses ligimese vastu, rõhutab Jeesus ka arutelus, mis tal tekib seadusetundjatega kõige olulisema käsu üle. “Armasta Issandat, oma Jumalat (…). See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on sellesarnane, armasta oma ligimest nagu iseennast,” vastab Jeesus. EELK Tartu-Ülikooli koguduses peetud jutluses küsib Tartu ülikooli usuteaduskonna professor Anne Kull, kas Jumala töö taga ja all on mingisugune ühine printsiip, kui Jeesus nimetab sellisel viisil ühes ja samas peatükis nii Jumala, võõra, ligimese kui iseenda armastamist. “Jumal ihaldab mitte seaduskuulekust või religioosseid rituaale, vaid halastust ja armastust. Ja see armastus vajab mitte ainult emotsionaalset intensiivsust, vaid ka mõistust,” leiab ta.
Tänase ajakirja Kirik ja Teoloogia lehenumbri arvamusloo rubriigis kirjutab Eerik Sven Puudist kogudusest kaasaegse süsteemiteooria vaatenurgast. Ta võrdleb kogudust komplekssüsteemiga, mis püüdleb oma olemuse poolest tasakaaluoleku suunas ja vajab selleks võimet hoida ennast häiringute kiuste tasakaaluoleku lähedal ehk sitkust. Mida see tähendab koguduse kui “indiviidide vaba ühenduse” kontekstis ta oma arvamusloos arutlebki.
Head lugemist!
Tänases numbris:
EELK perikoopide abimaterjal 2/21: igavikupühapäev Mt 25:31–46.
Eerik Sven Puudist, Kogudus kui komplekssüsteem.
Anne Kull, Armasta kogu oma mõistusega (Mt 22:34–40).
Luterlik Maailmaliit korraldas Tallinnas rahvusvahelise lepituse ja rahuloome teemalise koolituse.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
