Arhiiv

Uuenemine (nr 411/ 25.10.2019)

Foto: Ullamari Eenmaa

Foto: Ullamari Eenmaa

Uuenemine ja puhastumine on omane ja vajalik kõigele, mis elab, olgu selleks siis loodus, inimene või hoopis kogudus. Kui uuenemist ei toimu, võtab maad hääbumine ja viimaks kadumine. Uuenemine ei tähenda enamasti olnu hülgamist ja millegi sootuks uue tekkimist, vaid pigem olemasoleva ümberkorrastamist, uute vaadete ja võimaluste leidmist ning kasutuselevõtmist. Järgmisel nädalal tähistame usupuhastuspüha – reformatsiooni 502. aastapäeva. Iseäranis sel päeval, ideaalis igal päeval, on põhjust mõelda küsimustele: mida tähendab minu jaoks uuenemine, mis võiksid olla selle nähtavad ja nähtamatud viljad?

Tänases  numbris  kutsub Kirik & Teoloogia kolleegiumi liige Orenti Kampus mõtiskluses „Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas” väga poeetilisel viisil kaasa mõtlema teoloogia, usu ja usupuhastuse – uuenemise – üle: „Mis magad ja lamaskled siin? Tõuse üles! Võta sulg ja kirjuta üles Mu laul. Laula! Mina laulan, sina oled Mu kithara.“

Artikkel „Luterlik teoloogia ja teadusteooria“ on Baseli Teoloogilise Erakõrgkooli  ajaloolise ja süstemaatilise teoloogia professor dr Sven Grosse külalisloeng, mille ta pidas oma käesoleval aastal ilmunud samanimelise monograafia põhjal EELK Usuteaduse Instituudis. Artiklis keskendub ta teoloogia kui teaduse olemuse ja teoloogi ülesannete määratlemisele: „/…/ teoloog peab end alati mõistma inimesena, kes seisab teoloogiat tehes Jumala ees, kes tema üle kohut mõistab ja tema vabaks kuulutab. Teoloog võib leida veendumust üksnes Piibli sõnades, mille kaudu Jumal teda kõnetab: süüdistajana ja vabastajana.“

Möödunud nädalal vahendasime uudist, et Akadeemiline Teoloogia Selts sai Eesti Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmeks. Sel korral on rõõm ja au avaldada Eesti Teaduste Akadeemia presidendi professor Tarmo Soomere kõne assotsiatsioonilepingu allkirjastamisel, kus ta avaldab heameelt uue väärika partneri üle ning osutab religiooni ja teoloogia rollile oleviku ja mineviku mõtestamisel ja mõistmisel: „Minevikus sündinud asjade mõistmine on seega üldjuhul üks kasulik omadus, kui mitte konkurentsieelis. Kaasa arvatud selle analüüs, miks läks vaja tuhandeid erinevaid keeli või millisel moel erinevate religioonide olemasolu mõjutas inimese kui liigi ellujäämise šansse.“

Lugeda saab ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku tekstikäsitluste järjekordse osa, kus sel korral käsitletakse tähendamissõna kuninglikust pulmapeost (Mt 22:1-14).

Inspiratsioonirohket lugemist!


Tänases numbris:

Sven Grosse, Luterlik teoloogia ja teadusteooria.

EELK perikoopide abimaterjal 2/20: 21. pühapäev pärast nelipüha Mt 22:1–14.

Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi tervituskõne Akadeemilise Teoloogia Seltsi assotsieerumise puhul akadeemiaga.

Orenti Kampus, Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas.

EKOE nõukogu avaldus: Kirikuosadus lõhenemiste aegadel.


Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English