Juba mõnda aega on õhus tunda pinget. Erinevad poliitilised ja maailmavaatelised seisukohad viivad lähedasigi inimesi põhjalikult tülli, paljuräägitud ühiskonna polariseerumine ulatub sõprade ja peredeni. Sügaval sisimas ihkab aga enamus inimesi jätkuvalt rahu ja leppimist. Kes peaks olema rahu ja lepituse sõnumi levitamiseks paremini kvalifitseeritud kui kristlased – vaatamata oma ohtratele fopaadele selles vallas. Kuigi kristlastegi ridades leidub neid, kes armastavad praegust maailmavaatelist polariseerumist kujutada eshatoloogilise võitlusena hea ja kurja vahel ning näivad nautivat „püha sõja“ retoorikat, ei tee see olematuks Jeesuse õpetust, mis kiidab õndsaks rahutegijad.
Professor Anne Kull arutlebki oma tänases arvamusloos „Kas Jeesus mõtles seda, mida ta ütles?“ Jeesuse õpetuse taustal rahu, lepituse ja vägivallatuse üle, lõpetades küsimuse ja tõdemusega: „[K]as me oleme kutsutud järgima Jeesuse kutset ja eeskuju vastata konfliktidele ja ebaõiglusele uut loova kujutlusvõime abil? Kaikad ja püssid on kõige lihtsakoelisem vastus keerulistele küsimustele”. Anne Kull viitab oma arvamusloos ka sellele, et rahu ei puuduta mitte ainult inimestevahelisi, vaid ka inimese ja muu loodu või keskkonna vahelisi suhteid.
Kliimamuutustest on viimasel ajal palju juttu olnud ning see juhib paratamatult mõtted meie planeedi toimimise seaduspäradele ja elu tekke päritolule. Tartu ülikooli usuteaduskonna lektor Roland Karo näitab oma tänases artiklis „Inimese evolutsioon – mateeria kergeima vastupanu tee?“, kuidas uuemad teooriad loodusteadustes avavad uusi võimalusi teoloogia ja loodusteaduste vaheliseks dialoogiks. Ühe näitena toob ta Jeremy Englandi 2013. a välja käidud teooria, mille aluseks on „idee elust kui dissipatsiooni survel käivituvast kohastumuslikust isekorrastumisest“. Karo hinnangul sisaldab Englandi teooria aga tausteeldustes loomulikku teleoloogiat, mis oli pikka aega positivistlikus teaduses välistatud. Edasi arendab Karo mõtet inimesest kui üliedukast energia dissipeerijast, küsides, kas selles avalduv „loov raiskamine“ ei ole seotud inimese jumalanäolisusega ning kas ja kuivõrd on termodünaamika II seaduse kaudu loodusse sisse kirjutatud mitte üksnes inimese teke, vaid ka langus. Kuid Karo ei lõpeta pessimistlikus toonis, vaid ütleb: „Kui Jeesus ütleb otsige esmalt Jumala riiki (Mt 6:33) ja [m]inu kuningriik ei ole sellest maailmast (Jh 18:36), siis ehk on see kutse hakata vastu maailma kangasse sissekodeeritud langusele ja otsida midagi täiesti uut, võttes ühtlasi tõsiselt käsile ka meile korras hoida antud maailma?“
Tänane jutlus on pärit EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhametsa sulest, kes mõtiskleb apostel Pauluse poolt esimeses kirjas Tessaloonika kogudusele jagatud nõuannete üle, mille hulka kuulub korratute noomimine, pelglike julgustamine, nõrkade aitamine, pika meelega olemine üksteise vastu, alati hea taotlemine üksteisele ja kõikidele ning üleskutse lakkamatult palvetada ja kõige eest tänada.
Head lugemist!
a
Tänases numbris:
Roland Karo, Inimese evolutsioon – mateeria kergeima vastupanu tee?
Anne Kull, Kas Jeesus mõtles seda, mida ta ütles?
Kristjan Luhamets, Kandke üksteise eest hoolt (1Ts 5,16-24).
Kurhessen-Waldecki maakirikus seatakse ametisse uus piiskop.
a
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
