Tuttavad kohad, inimesed, ideed pakuvad turvatunnet, pidepunkte ja tihti ka äratundmisrõõmu. Äratundmisrõõmu just siis, kui avastamine endale tuttava milleski võõras. Võib juhtuda aga ka vastupidine: meis ei teki mitte äratundmisrõõm, vaid võõristus. Meile antakse võõrastavaid sõnumeid, nõutakse võõrastavaid tegusid.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku liige Leena Helena Tölpt kirjutab meeleparanduse tähendusest ja olulisusest inimese elus. Meeleparandus saab sündida, kui inimene avastab endas võõra ja ebaloomuliku – millegi, mis ei peaks inimese juurde kuuluma. Meeleparandus ei ole „ümbermõtlemine“ – me ei saa pattu eneses ümber mõelda –, vaid terve elu Jumala poole pööramine, et leida tõeline inimlikkus temas.
Natukene tõtt saab lugeda lavastaja ja näitleja Jaan Toomingu sulest. Julgustades lugema Valdur Mikita looduslähedusest kantud raamatuid, toob Tooming välja meie ajastu inimeste põhiprobleemi, milleks on ülerahvastatus. Paljudele võib kõlada võõrastavana, et probleem, mida inimesed tekitavad, ei ole ainult plasti, prügi, musta kulla jms tootmine ja tarbimine, vaid ka inimeste ülemäärane tootmine. Rohkem kui natukene tõtt selles igal juhul on – varsti ei tunne me maad kui sini-rohelist kera, vaid kui plasthunnikut, mille all püüavad hingata – ja tegelikult lämbuvad – miljardid inimolendid.
Susanna Mett, kes saavutas 2018/2019. õa usundiõpetuse olümpiaadil 2. koha, kirjutab usulistest ja maailmavaatelistest raamidest, millesse iga inimene sünnib või elu jooksul teadlikult astub. Need „raamid“ võivad olla inimesele nii toeks kui piiranguks. Ühest küljest on raam inimesele tugi, mis annab julgust võõrasse maailma vaadata. Teisalt võib raamistik olla nii tihe ja jäik, et inimene on sunnitud piirduma ainult seni teadaolevaga. Sellistest dünaamikatest saab lugeda olümpiaadiesseest.
Eesti EKBKL-i Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli alustab oma jutlust tsitaadiga „Tule sellisena nagu oled, aga ära jää selliseks“. Et muutuda, on vaja õppida – õppida, kuidas muutuda, mis suunas muutuda, ja miks muutuda. Pilli avab õpetamise ja õppimise teemat Uue Testamendi arusaamade põhjal.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Helena Leena Tölpt, Meeleparandus ja püha Johannes Kuldsuu meeleparandusjutlused.
Jaan Tooming, Natuke tõtt.
Susanna Mett, Olümpiaadiessee: Kas religioon avab mõtteid või tapab need?
Einike Pilli, Õppimise mõõt on elamine ja olemine.
Kirikute Maailmanõukogu ajakiri kajastab kristluse dialoogi džainismi ja budismiga.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
