Täna on usupuhastuspüha, mis meenutab meile reformatsiooni algust. Juba paari aasta pärast möödub sellest viissada aastat. Vahepeal on palju muutunud. Kirikud, mille liikmed pidasid kord ususõdasid, ei ole enam ammu vaenlased, ja paljud küsimused, mis tollal, viissada aastat tagasi teravaid konflikte ja vaidlusi põhjustasid, ei ole vaidlusküsimused enam tänasel päeval. Ometi on aga jäänud usupuhastuse käigus välja kujunenud eristumine konfessioonideks ja vajadus teineteist paremini mõista. See on võimalik vaid läbi dialoogi ning oma seisukohtade üha uue läbimõtlemise ja sõnastamise.
Tänane Kirik & Teoloogia toob ära esimese poole Euroopa Evangeelsete Kirikute Osaduse õpetuskõneluse tulemusest teemal „Pühakiri – usutunnistus – kirik“, mis keskendub reformatsiooni ajal üleskerkinud olulistele küsimustele: Kuidas mõista pühakirja ja traditsiooni suhet? Kuidas tõlgendada pühakirja? Milline on pühakirja suhe kiriku usutunnistustega? Dokumendis tõdetakse, et vaatamata eriarvamustele on tänaseks jõudnud evangeelsed kirikud neis küsimustes varasemast suuremale üksmeelele ja selle üle on põhjust rõõmu tunda, sest peituvad ju kõigi nende kirikute juured ühises reformatoorses pärandis, mis tugineb arusaamal, et kristliku usu aluseks on evangeelium, rõõmusõnum sellest, et meid lunastab vaid Jumala arm. See veendumus inspireerib otsima oikumeenilist osadust kõigi kirikute ja kristlastega ning pöörduma hoolivalt ja armastusega kõigi kaasinimeste poole.
Tänases arvamusloos „Usupuhastus – subjektiivsus ja sotsiaalsus“ arutleb toimetuskolleegiumi liige Thomas-Andreas Põder selle üle, kas usupuhastuse tõlgendamine esmajoones subjektiivsuse rõhutamise vaatepunktist on õigustatud. Ta kirjutab: „Reformatsioon on pöördumine Kristuse poole. Usupuhastus nii toona kui täna keskendub keskmele – ning just nõnda ühtaegu nii vabastatud ja uuele subjektiivsusele kui vabastatud ja uuele sotsiaalsusele“.
Reformatoorset sõnumit lunastavast Jumala armust kannavad ka tänased kaks teksti jutluste ja mõtiskluste rubriigis. Jutlus pärineb EELK Nõo koguduse õpetajalt Mart Jaansonilt ja mõtisklus toimetuskolleegiumi liikme isa Orenti sulest. Jaanson kirjutab usuvõitlusest, mis rajaneb Kristuse võidule, Jumala enda armulisele ja armastust kinkivale kohalolule: „Luther õpetab meile oma laulus, et me ei peaks, vaatamata kõige kaotusele, siiski heituma. Mida ta asemele pakub? „Das Reich muss uns doch bleiben“ – Jumalariik peab meile siiski jääma! See riik on meile ilmunud Jumala sõnas Jeesuse Kristuse kaudu“. Isa Orenti, viidates reformatsiooni jätkuvale vabastavale mõjule, sedastab intrigeerivalt: „Patusta julgesti. Sa oled patt, ja patt ei tee midagi muud, kui patustab. Ära karda põrgut, mida sulle lubatakse, ja ära taha taevasse, mida sulle esitletakse. Ela julgesti. Ole reformaator iseendale igal hetkel. Iga oma mõte Jumalast, iga oma pilt Jumalast sea sel samal hetkel kahtluse alla.“
Tänases Kirik & Teoloogia numbris avaldame ka intervjuu organisti, kirikumuusiku, helilooja ja pedagoogi Hugo Lepnurmega (1914-1999), kelle sünnist möödub täna sada aastat ja kelle elu on olnud otsekui elav tunnistus Jumala armulisusest. Rääkides kurjuse allutavast jõust, ütleb ta justkui kokkuvõtteks: „Kuid puutunud kokku samuti väljastpoolt inimesse tungiva Headuse vabastava jõuga, oled sunnitud pidevalt valima ja otsustama. Kurjuse jõud surub tugevamalt, Headus avaldab end vaikselt, tagasihoidlikult; ta on lihtne, variantideta, ta pole nii huvitav.“ Hugo Lepnurm on jätnud kustumatu jälje Eesti kiriku- ja kultuuriellu. (Vt Hugo Lepnurm 100 – juubeliaasta kava.)
Toimetuskolleegiumil on hea meel teatada, et meiega on liitunud uus kolleegiumi liige Karin Kallas. Kallas on Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, õppinud judaistikat Paideia instituudis (European Institute for Jewish Studies in Sweden) ja töötab TÜ usuteaduskonnas heebrea keele assistendina.
Teise uudisena osutame ajakirja uuele, reformatsiooni juubelile pühendatud rubriigile Reformatsioon 500. Sellest Luterliku Maailmaliidu reformatsiooni juubeli logo all leitavast rubriigist on võimalik leida vahetumalt usupuhastuse tähenduse ja selle 500. aastapäeva tähistamisega seotud kaastöid.
Kuigi reformatsioonist on möödunud ligi 500 aastat, ei ole reformatsioon vaid üks kunagi ajaloos aset leidnud sündmus, vaid jätkuv kutse pöörduda Kristuse poole. See on kutse elada rõõmusõnumist, et Kristus elab ja tema vägi võib uuendada meid, meie usku ja kirikut.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, Pühakiri – usutunnistus – kirik (1. osa).
Thomas-Andreas Põder, Reformatsioon – subjektiivsus ja sotsiaalsus.
Intervjuu: Juubeliaasta: Vastab Hugo Lepnurm. 1994.
Mart Jaanson, Võitlus armastades. Usupuhastuspühajutlus (1Tm 6:10–16).
Orenti Kampus, Pecca fortiter.
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“, sh
Luterliku Maailmaliidu peasekretär kutsub liikmeskirikuid osalema juubeliprogrammis 2015-2017.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
