Arhiiv

Orjus on vabadus (nr 397 / 19.7.2019)

Palun anna mulle riisiterake, mu kõht on tühi.  

Mu kullakallis riisiterake, Sinus on mu Jumal. 

Jumal, kes Sa oled selles riisiterakeses, au olgu Sulle. 

Nüüd ma söön, ja söön Jumalagi enda sisse. 

Olla Jumala omand ehk ori, see tähendab olla vaba nagu Jumal. Elada, toimida-toimetada ja surra vabana Jumala vabal maal ehk Jumala riigis, mis tähendab elamist-olemist Pühas Vaimus, Püha Vaimuga riietatuna Kristusesse ja Kristusega. 

Vana Testamendi prohvetid olid Jumala orjad, riietatud Jumalaga. Kristlased, Kristusega riietunult, peaksid siis ju olema nagu Vana Testamendi prohvetid kiriku ning ühiskonna jaoks? See, et iga kristlane oleks prohvet, see on kaotatud unistus. Või äkki siiski? Mõelda vaid – 2,5 miljardit prohvetit! 

Kas iga kristlane polegi siis kristlane? See pole üldsegi retooriline küsimus. Kas mina olen kristlane? See on kõige olulisem küsimus. Kristlasele eelkõige. „Miks Jumal nii teeb? Miks Ta laseb ennast niimoodi narrida ja endaga mängida? Miks Ta ei ütle oma rahvast jäädavalt lahti ega hävita teda täielikult?” Niimoodi küsib meie tänases jutluses „Jumal on aednik” EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse abiõpetaja, Kirik ja Teoloogia kolleegiumi liige, teoloogiadoktor Jaan Lahe. Ja ta vastab: „Vastus sellele küsimusele saab olla vaid üks: Jumal ikka veel lootis, et ehk parandab Tema rahvas lõplikult meelt. Ja nõnda andis Jumal Iisraelile taas uue võimaluse.” Ta küsib uuesti, pidades silmas kristlasi: „Miks Ta ikka veel meiega tegeleb? Ja eriti tekkib see küsimus siis, kui me mõtleme iseenda, see tähendab kiriku ajaloo peale.” Ja vastab: „Sellele küsimusele on vaid üks vastus: Jumal on aednik, kes on loonud selle maailma kui aia ja asetanud siia meid otsekui taimi.” See selge jutlus on ilmunud auväärse Jaan Lahe jutluste kogumikus „Uks teise maailma” (Tallinn: Hildegrade raamatud, 2018). 

Tänase ajakirja numbri artikliks on Kirik ja Teoloogia kolleegiumi liikme, doktor Ergo Naabi ettekanne konverentsil „Uus Testament: kirik ja misjon” (4. aprill 2019, Usuteaduse Instituut)mis kannab pealkirja „Saada „kõigile kõigeks“. Pauluse isikuprofiili ambivalentsus ja hübriidsus (1Kr 9:1922)”. Kuidas elada Kristust, et saadaks kuulutada Kristust? Kui Jaan Lahe viitab oma jutluses väga kesksele kohale: „Nõnda sündis uus universaalne Jumala rahvas, sest nagu ütleb apostel Paulus, ei ole Kristuses juuti ega kreeklast, orja ega vaba, meest ega naist (Gl 3:28), siis see oluline selgitus tuleb esile ka Ergo Naabi ettekandes sama perikoobi üle: „See on uus loodu: „Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud“ (2Kr 5:17; 1Kr 12:13; Gl 2:15; 3:28). Pretsedenditu Kristuse-kesksus võimaldab ületada kultuuride ja ideoloogiate vahelisi barjääre.” Ja lõpetuseks ta kordab, et see kinnistuks meie sees: „Perikoop on hea ja kokkuvõtlik näide Pauluse Kristuse-kesksest enesemõistmisest ning tema missiooni fokusseeritud kaugelenägelikust olemusest.”   

Ainult Kristus! Sellele juhatas usuteaduse üliõpilasi meie seast uinunud Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 – 4. juuli 2019). Tema juhendamisel-juhatusel õpiti lugema ja mõistma teksti, mis kuulutab “Ainult Kristus!”, kreekakeelset Uut Testamenti. Rääkimata kõrbeisadest ning ladinakeelsetest kirikudoktoritest või luterlikust haridusekäsitlusest – neis kõigis on keskseks Kristus. Niimoodi oli auväärne Marju Lepajõe Kristuse kuulutaja. Ja on. Sest on võimalik see, mida ütles Liivi Luik oma järelehüüus Marju Lepajõele: Jumalal oli Marjut kusalegi mujale vaja.

Marju Lepajõe matus toimus 17. juulil EELK Tartu Jaani kirikus. Ühe kõnedest tema auks pidas Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo vanemteadur Priit Rohtmets. See on esitletud ka tänases ajakirja numbris. Igavene mälestus!

Võta see riisiterake. 

Ma olen selles riisiterakeses. 

Sa sööd mind, ja Ma saan su eluväeks. 

 

Tänases numbris:

Ergo Naab, Saada “kõigile kõigeks”. Pauluse isikuprofiili ambivalentsus ja hübriidsus (1Kr 9:19–22).

Priit Rohtmets, Olgu ikka õnnistatud need välja minemised ja sisse tulemised – mälestades Marju Lepajõed.

Jaan Lahe, Jumal on aednik (Js 5,1-7).

Luterlik Maailmaliit kuulutab välja uue stipendiumite taotlusvooru.


Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English