Tahte kujunemisest kristlikus ettevõtluses
Sissejuhatus Äritegevuse globaliseerudes peaksime huvituma, milline on religioossuse mõju äritoimingute läbiviimise varieeruvusele. Lihtsam on alustada mõistmist kristlikust ettevõtlusest – mida kristlik ettevõtja mõistab eduna, kuidas tajutakse edukuse määra ja kuidas toimib käitumiskontroll. Äriline toimingute valimine tähendab eksimuse riski. Otsustamisel kahtleb ettevõtja käitumise õigsuses. Ettevõtluses tekkivate religioossete kahtluste üle on otstarbekas mõtiskleda, sest vastused võimaldavad aru […]
Suur loobumine
Võib vist öelda, et siinsed read on kaudselt alguse saanud minu eelmise aasta suurimast lugemisšokist. Tahan küll põhiliselt kirjutada loobumisest, eriti veel suurest loobumisest, mida kristlik traditsioon võiks toetada, aga pean selleks esmalt lugemiskogemusele ka natuke ruumi pühendama. Muidu ei saa. Pidage vastu. Omamoodi šoki põhjustas minus Vine Deloria Jr.-i raamat „God is Red. A […]
Kõrbeaja kohtumised (Mk 1:12–13)
„Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.“ (Mk 1:12–13) Möödunud nädalal pärast vastlapäeva oli tuhkapäev ja algas paastuaeg. Ma usun, et paljude jaoks seostub tänapäeval mõistega paast eelkõige söögikoguste vähendamine ja seda saab ka kenasti oma figuuri jaoks ära kasutada. […]
Dr Beate Gilles valiti Saksa Piiskoppide Konverentsi peasekretäriks
Teoloog dr Beate Gilles valiti Saksamaa Katoliku Kiriku Piiskoppide Konverentsi uueks peasekretäriks ja Saksamaa Piiskopkondade Liidu tegevjuhiks. Piiskopid otsustasid 23. veebruaril 2021 alanud kevadisel täiskogul, mis sedapuhku toimus virtuaalselt, valida Gillese prof dr Hans Langendörferi SJ mantlipärijaks, kes jäi jaanuaris 2021 pensionile pärast 24 aastat selles ametis. Saksa Piiskoppide Konverentsi president piiskop dr Georg Bätzing […]
Aeg sügavuses (nr 480/ 19.2.2021)
Üleeile algas Kristuse kannatusaeg, mis on tuntud ka paastuaja nime all. See on aeg, mis suunab meie mõtted Kristuse kannatustele ja kannatustele üldse, kuid ehk pole halb kasutada paastuaega ka laiemaks sisevaatluseks ja eksistentsiaalsete küsimuste esitamiseks, mis puudutavad meie suhet iseenda, kaasinimeste ja olemise aluse ehk Jumalaga. Teoloog Paul Tillich on öelnud, et „sügavuses peitub […]
EELK perikoopide abimaterjal 4/5: paastuaja esimene pühapäev Mk 1:12–13
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Esimese peatüki lugu!
Olen kahel viimasel aastal avaldanud õhukesed raamatud „Kes Sa oled taevas? Avatud uskliku aabits“ ja „Kus Sa oled taevas? Avatud uskliku apokriivad“. Kui esimeses nimetatud raamatus oli rõhk peamiselt kristluse tüviteemadel, siis teises keskendusin usulistele probleemidele, kahtlustele ja vaidluslustile. Pärast vaidlust, olgu või iseendaga, on alati mõistlik natuke mõtteid ja seisukohti korrastada ja otsustasin samas […]
Seal saab ilmsiks Jumala armastus (Lk 9:57-62)
Me elame praegu paastuajas. Paastuaeg on ettevalmistuseks kristliku kiriku kõige suuremale ja tähtsamale pühale – ülestõusmispühale. See on aeg, mil mõelda sellele, miks oleme saanud kristlasteks ning mida see meile tähendab. Paastuaega nimetatakse ka Kristuse kannatamise ajaks. Sellel ajal mõtleme selle peale, mida Jeesus on pidanud iga inimese pärast taluma. Kiusatuste võitmise ning kannatuste talumise […]
Oikumeenilisel konverentsil mõtiskleti ökoteoloogiast
Kirikute Maailmanõukogu (KMN) korraldatud kolmepäevane veebikonverents ning 11. – 13. veebruaril toimunud ökoteoloogia oikumeeniline ja frankofooniline seminar kogusid hääli mõtisklemaks teemal „Ökoloogiliste suhete ümbermõtestamine antropotseeniajastul”. Paljud rahvusvahelised esinejad käsitlesid küsimusi, näiteks kuidas inimese mõju loodusesse ohustab meie planeedi tulevikku ja millised on selle tagajärjed kristlikele teoloogilistele mõtisklustele ja tegevusele. Tunnistades, et inimeste ja ökosüsteemide keerukat […]
Suletud ja avatud silmad (nr 479/ 12.2.2021)
Kas ei peaks me rääkima „nägemise eetikast“? Sellest, kuidas me iseennast, teisi ja erinevaid elusituatsioone näeme – või ei näe. On ju ka kannatuse ja häda ignoreerimine või ebaõiglusest kõrvale vaatamine nägemise viisid. Nägemine on seega alati seotud ka mittenägemisega – me võime küll näha, aga siiski olla justkui suletud silmadega. See paneb meid küsima […]
