100 aastat usuõpetuse referendumist – millist usulist kirjaoskust vajab tänane noor?
Alustan oma kõnet ühe looga. Nimelt pärinen üsna agnostitsistlikust perekonnast ning kui ütlesin oma sugulasele, et pääsesin usundiõpetuse olümpiaadi lõppvooru, siis küsis ta üllatununa, kas kavatsen hakata kirikuõpetajaks. Lugu ise polnud üllatav. Liis Reier tsiteerib oma magistritöös religiooniõpetajat Toomas Jürgensteini Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist: „Paljudel inimestel pole päris selge, mida religiooniõpetuse all mõeldakse, ja nad […]
Evangelikaalsus, uurimata võimalus Eesti teoloogiamaastikul
Evangelikaalsus on mõiste, mis on järjest tuttavam kogu maailma teoloogidele ja religiooniuurijatele. Kui varem seostati evangelikaalsust peamiselt USA nn piiblivööga, siis uuemal ajal on väga palju uuritud evangelikaalsust näiteks Ladina-Ameerika kontekstis, kus see jõudsalt kasvav liikumine ähvardab mitmes riigis tõrjuda enamusreligiooni positsioonilt traditsiooniliselt suurima roomakatoliku kiriku. Tegelikult on evangelikaalsus järjest mõjukam Aafrikas, Aasias ja ka […]
Kirik ja poliitika tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades
2022. aasta sügisel toimus Eestis avalik kokkupõrge riigi ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) vahel. Algatajaks oli kahtlus MPEÕK-i solidaarsuses Moskva patriarhi Kirilliga, kes toetas Venemaa sõjalist sissetungi suveräänsesse Ukrainasse. Eesti siseministeerium nõudis, et Tallinna metropoliit Jevgeni Rešetnikov (Eugeni) mõistaks patriarhi seisukoha avalikult hukka. MPEÕK-i sinod ja metropoliit ise püüdsid esialgu väita, et kirik […]
Kirik ja poliitika (nr 550 / 21.07.2023)
Taani filosoof ja teoloog Søren Kierkegaard, kes on tänast Kirik & Teoloogia numbrit inspireerinud, kirjutas oma teoses „Afsluttende uvidenskabelig Efterskrift til de philosophiske Smuler“ („Kokkuvõttev ebateaduslik järelsõna filosoofilistele pudemetele“): „Ilma et mind takistaks miski või mõni ajastu nõudmistest kiirustaks mind tagant, üksnes oma sisemisi impulsse järgides jätkan oma mõtete sõtkumist, kuni minu arvates on tainas […]
Ilmunud on kogumiku „Üheskoos kirik“ I osa
EELK Usuteaduse Instituudi toimetiste sarjas on ilmunud uus kogumik „Üheskoos kirik“. Kogumik „Üheskoos kirik“ koondab Luterliku Maailmaliidu, Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ja Porvoo Osaduse õpetuskõneluste ja teoloogiliste uurimusprotsesside olulisi tulemusi. Need kolm kirikuosadust on oikumeenilisel maastikul Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) päriskodu. Uue kirikuaasta alguseks on saabunud trükikojast kaheosalise teoloogiliste dokumentide kogumiku I osa, mis […]
Sildade ehitamine (nr 549/ 19.01.2023)
Tere tulemast tagasi lugema ajakirja Kirik & Teoloogia! Täpselt üksteist aastat ilmunud ajakiri on teinud läbi uuenduskuuri ja täna ilmub esimene temaatiline kvartalikiri. Esimese teemanumbri sisuks on „Sildade ehitamine“, sest oleme teoloogidena veendunud, et teoloogia ei ole teistest eraldumise teadus. Teoloogia on dialoogis paljude teaduste ja valdkondadega. Või vähemalt peaks olema. Tuleks ehitada sildu, mis […]
Forsseerides Toonela jōge: üks taktikaline visand
I Taburettidest ja taevatrepist Alustan lihtsast sedastusest: tõsiseltvõetav teoloogia on vältimatult ja möödapääsmatult interdistsiplinaarne. Teadusest ja tehnoloogiast läbipõimunud maailmas Jumalast mõelda nõuab pühendunud dialoogi kõigi loodut uurivate ja sellest huvitatud osapooltega. See ei puuduta mitte üksnes tänapäeva teoloogiat, sest mistahes katse kõnelda maailmast, inimesest ja Jumalast hõlmavalt nõuab kõigi parimate inimteadmiste integreerimist. Nii on see […]
Patsientide religioossed vajadused ōendustöö osana
Esimene teadaolev õenduse valdkonna teoreetik Florence Nightingale on öelnud, et hooldamine tähendab lisaks ravimitele jms värske õhu, valguse, soojuse, puhtuse ja vaikuse õiget kasutamist patsienti säästval moel (Nightingale 1986, 11). Me teame, et haige vajab rahu ja vaikust, kuid seda võiks ka vaadelda, kui vaikuses enda mõtetega olemist. Mida keerulisema kuluga on haigus, seda enam […]
Vladimir Moskvas
Venemaal ei tähistata oktoobrirevolutsiooni aastapäeva enam riikliku pühana. See on asendatud rahvusliku ühtsuse päevaga 4. novembril. 2016. aastal tähistati seda päeva Moskvas erilise pidulikkusega: suurvürst Vladimiri, ajalooliselt ja religioosselt Kiievi riigi kõige olulisema isiku monumendi pühitsemisega. Kiievi riigi puhul kasutatakse kõigis kolmes slaavi keeles sõna Rus’, kus aktsendimärk viitab nõrgale s-häälikule. Ajalooline sündmus, mis andis […]
Kas teoloogia ja loodusteadus kõnnivad käsikäes?
Teaduse ja usu vahekorra üle on arutletud ja vaieldud aastasadu. On peetud vihaseid lahinguid ja jälle lepitud. Keskaega on nähtud pimedana, kus katoliku kirik ja inkvisitsioon ei lasknud teadusel pead tõsta. Renessansile järgnenud (loodus)teaduse õitsele puhkemist on peetud religioosse maailmanägemise huku kuulutajaks. Ometi oleme tänaseks jõudnud maailma, kus oma koht on nii teadusel kui religioonil, […]
