Kas oleme ennast nurka värvimas?
Õigusreform kui protsess jätkub, kuigi liiga libedalt pole see sujunud. Kirikukogul sai õigusreformi komisjon mõningase tagasilöögi ja reformi läbiviijad kinnitavad ka ise, et nende eelnõu(de)l
Õigusreform kui protsess jätkub, kuigi liiga libedalt pole see sujunud. Kirikukogul sai õigusreformi komisjon mõningase tagasilöögi ja reformi läbiviijad kinnitavad ka ise, et nende eelnõu(de)l
Ettekanne konverentsil „EELK identiteet?“ Tartu Pastoraadis, 19.02.2020 (seal kanti ette lühendatud kujul: video 1, 2, 3). – Toim. Austatud kuulajad, kallid õed ja vennad Kristuses!
23.–28. oktoobrini 2019 toimus Etioopias Addis Abebas Luterliku Maailmaliidu korraldatud konsultatsioon, mille eesmärgiks oli arutleda pneumatoloogilisest vaatevinklist selle üle, mida tähendab luterlaseks olemine tänapäeval. Konsultatsioonist
Jaanuaris 2020 selgus rõõmus asjaolu nii Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Eesti piibliteaduse kui ka allakirjutanu jaoks. Eesti Teadusagentuur otsustas rahastada 2019. aasta personaalsete uurimistoetuste taotlusvoorus
EELK õigusreform võeti käsile 2016. aastal, kui moodustati õigusreformi komisjon peapiiskop emeeritus Andres Põderi juhtimisel. Üleskutse esitada ettepanekuid EELK põhikirja ja seadustiku parandusteks ja muudatusteks
Piiskopi teema on autori jaoks oluline eelkõige antiigi seisukohalt. Kui võtta 1. ja 2. saj. kristlikud tekstid, näeb piiskoppide teemas ilusat maailma. See ei ole
Iga normaalselt arenev inimene läbib mingi aja tagant (arvatavasti 10-aastase välbaga või kauemaltki) identiteedi- ehk minakriisi. See väljendub küsimuses „Kes ma olen?“ ning vastuses, mida
Artikli pealkiri on inspireeritud hiljutisest filmielamusest. Soovitan lugejailgi vaadata suurepärast linateost „The Two Popes“ („Kaks paavsti“), mis on Netflixist kergesti leitav. See toob vaataja ette
Alustuseks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Tallinnas 26.-27.11.2019 toimunud XXX kirikukogu 5. istungjärgul kukkus aplombiga läbi EELK põhikirja (EELK PK) ja kirikuseadustiku (EELK KS) muutmise
Ilmselt meenuvad inglid advendi ja jõulude paiku sagedamini kui muidu. Vahel seetõttu, et neid kasutatakse hooajalistes dekoratsioonides, vahel aga seetõttu, et valmistutakse pühadeks, mõeldakse usust
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2024 K&T.