Arhiiv

  Kirikuaasta teine pool kannab nimetust „kiriku poolaasta“. Suured pühad on möödas, oleme taas argipäevas, kuid nii nagu Jumal sündis argisesse, tavalisse maailma ja tegutseb

Ei möödu päevagi meie elus, mil me ei mõtleks lootuse ja lootusetuse peale. Olgu või alateadlikult, see dilemma ja inimelu kahetisus on pidevalt meiega. Me

  Valgus paistab. Millal? Kolmainupühal! Paistab meie peale, kutsub kasvama. Nagu tajus seda Nikodeemos, kui läks Jeesuse juurde „ööpimeduses lootusega leida valgust“, nagu kirjutab tänases

  Kiriku sünnipäev on käes – ei ühegi üksiku kiriku või koguduse või denominatsiooni sünnipäev, vaid kogu kiriku sünnipäev. Kirik on oma ühtsuses mitmekesine ja

Sel aastal tuli kevad teisiti. Talvest sai kevad väga hilja, väga kiiresti ja väga haaravalt. Nagu pildil näha, on loomaaiaski läinud sagimiseks ja elunautimiseks. Kes

Paari päeva pärast tähistatakse kahe sajandi möödumist ühe suurmehe sünnist – selle suurmehe nimi on Søren Kierkegaard. Tema tähendust uusaja mõtteloole, sealhulgas teoloogiale, on raske

Eestis valitseb tsiviliseeritud ühiskonna hea kombe kohaselt arvamus- ja usuvabadus. Võime uskuda ühtesid ja teisi lugusid, võtta omaks niisuguseid ja naasuguseid arvamusi, igasuguseid usutõdesid, võime

Nüüd siis lõpuks võime täiel rinnal hingata ja tunda ennast vabana. Lõpuks ometi tunneme kevadtuule sooja paitust ning näeme, et maailmas on peale lume veel

  Piibliraamatud kirjutati vanas Iisraelis, mis oli igas mõttes muistse Lähis-Ida lahutamatu osa. Alates sellest ajast, kui õhtumaine inimene hakkas avastama Hommikumaa muistiseid, on arusaam

  Jätkuvas ülestõusmispühade meeleolus ja algavas kevades mõtiskleb tänane Kirik & Teoloogia väljaanne inimestevaheliste suhete ja nende hoidmise üle. Modernne ühiskond, interneti võidukäik ning üleüldine