Ei möödu päevagi meie elus, mil me ei mõtleks lootuse ja lootusetuse peale. Olgu või alateadlikult, see dilemma ja inimelu kahetisus on pidevalt meiega. Me ei tea, mida toob järgmine eluhetk, ja teadmatus tekitab hirmu. Teinekord kogume ennast, mõtleme hetke muretusele ja senisele rõõmsale kogemusele, ning vaatame siis lootusrikkalt tulevikku. Piiblil on sellisele dilemmale oma vastused. Ei mitte lihtsad vastused, küll aga lootustandvad.
EELK Valga praost ja Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu võtabki kirjutada lootusetusest ja lootusest, seda vaese Laatsaruse loo näitel. Juba Vana Testamendi ajast saati ja enne sedagi on inimesed küsinud, milline on nende lootus. Ühtedel läheb siin elus kehvasti, teistel hästi. Laiemas plaanis võib aga pilt olla teistsugune, sest ei teata ju, mis juhtub pärast surma. Piibellikud vastused annavad aga lootust, sest me ei pea lootma rikka mehe saatust, võime loota Laatsaruse saatust. Ikka suures plaanis…
Hiljuti arutleti Eesti ühiskonnas palju lootusetult haigete või õigupoolest nende lähedaste saatuse ja lootuse üle. Diskussiooni puhus lõkkele Andrei Hvostov oma lugudega Eesti Päevalehes. Kui aga rääkida lähedastest, siis toob EELK Muhu Katariina koguduse õpetaja Aare Luup oma tänases arvamusloos arutellu kaasa Rudolf Otto fascinosum’i ja tremendum’i aspektid ning küsib, kas viimasel, hirmu tekitaval, pole samamoodi õigust elule nagu esimesel, vaimustaval.
Et aga me mõistame seda kõike kristlikus kontekstis just Piibli alusel, siis ei lõppe selle tundmaõppimine eales. Nii nagu see on kestnud juba paar tuhat aastat. Pika piiblitõlgendamise ajaloo viimasest poolesajast aastast annab oma artikli kolmandas osas ülevaate Kirik & Teoloogia toimetuse liige Jaan Lahe.
Tänases numbris:
Jaan Lahe, Võitlus õige piiblitõlgenduse pärast. Kristlike piiblitõlgenduste ajalugu, 3: uusaeg.
Aare Luup, Minu elu Andrei Hvostoviga.
Vallo Ehasalu, Lootuseta ja lootusega (Lk 16:19–31).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda jaregistrit autorite järgi.
