Arhiiv

Inimeste tundmaõppimine on huvitav ning keerukas. Meil on võimalus seda teha erinevatel viisidel – saame suhelda inimestega ise; kuulata, mis teistel öelda on; vaadelda teiste

Millist ühiskonda me tänapäeval peame kaitsma? Millist elukorraldust? Millist looma? Kui kunagi ja siiani ulatuva mõttemalli järgi oli kristlase tunnuseks see, et ta käis kirikus

Ajakirja uus number ilmub nelipühadeks, mil tähistatakse kiriku sünnipäeva. Seetõttu on läbivaks teemaks kiriku sõnum. Läinud nädalal Tartus toimunud kirikukongressil „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik –

  Rahvasuus öeldakse: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. See õpetussõna kehtib, kui on väärtuslikke mälestusi, sest eksisteerib ju ka üks teine, vastupidise mõttega maksiim.

Kirik & Teoloogia seekordse numbri mõtted on suunatud imele, ent veelgi rohkem ime allikale. See tee, mida mööda me käime, ehk maailm, kus me elame,

Usklik inimene elab ajalikus maailmas kui kahe riigi kodanik – ajaliku ja igavikulise. Ühelt poolt on ta kutsutud mitte leppima selle maailma olukorraga ja vajadusel

Kirik & Teoloogia uus number räägib ajaloost ning Jumalast igapäevas. Otseselt mitte küll küsimusest, kuidas tunda Jumal ära n-ö suures ajaloos, vaid Jumala koguduse heitlikust

Kas Jumal on olemas? Nii küsitakse vahel oma südames või kelleltki teiselt kahtluse või üllatusega. Kui aga Jumal oleks üks neist asjadest, mis on olemas,

  Ime. Nimi. Nime ime. Ime nimi. Imenimi või nimeime. Nimeimest võiks meile ehk pajatada hare krišna liikumise esindajad, sest neile on püha nime lausumine