Arhiiv

  „Teoloogid on kangakudujad.“ Nende sõnadega alustab tänases ajakirja Kirik & Teoloogia lehenumbris artiklit üks meie kaasaja tähelepanuväärsemaid protestantlikke teolooge Vítor Westhelle, kes lahkus möödunud

Lõhe, mis valitseb ideaalolukorra ja tegeliku seisu vahel, kummitab tihti etteheidetega: sa pole piisavalt hea, sa pole piisavalt pädev, tubli, töökas jne. On see aga

Kirik & Teoloogia seekordne number räägib usu kuulutamisest ja tunnistamisest. Viise, kuidas seda teha, on palju, ent ajaloos on pigem sageli ette tulnud olukordi, kus

Juhtub ju ikka, et küsitakse teiselt, et kuidas läheb. Ja siis vastatakse enamasti, et läheb hästi. Mõnikord tõdetakse, et läheb halvasti, või mõteldakse, et tegelikult

Vahel on huvitav õppida tundma teiste inimeste elusid, nende valikuid, mõtteid ja keerdkäike. Halval juhul loetakse tabloide ning veel halvemal juhul usutakse neis leiduvat kõmu.

Kui uue aasta esimene kuu on möödunud, ununevad ka kõik kaunid lubadused ja plaanid, kuidas olla sel aastal varasemast „parem inimene”. Kogemus näitab – ennekõike

Palju tsiteeritud Vana Testamendi Koguja raamatus kirjutatakse: „Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg

Oleme üksteise liikmed. Meid ühendab see, et oleme Jumala loodud, Tema omad, Tema poolt armastatud ja seda vaatamata meie erinevustele inimestena, vaatamata erinevatele rahvustele ja

  Juba enam kui nädala oleme kõndinud uue Issanda aasta ehk Anno Domini teed. Me arvame oma aega ikka veel Kristuse tuleku järgi maailma, tähistades

Taas on käes aasta uus! Oleme kokku leppinud, et mõõdame oma aega minutites, tundides, päevades, nädalates, kuudes, aastates, aastatuhandetes. Kuid, mis on aeg? Aurelius Augustinus