Inimese elu osa on müüdid, eelarvamused, ebausk ja teadmine, et mingid asjad lihtsalt on nii. Eestlases istub sees teadmine, et kristlus toodi meile tule ja mõõgaga, sestap me ka nii usukauge rahvas oleme. Teatri üle peetud vaidlustes on läbi ajaloo usutud, et kirik on üldiselt pigem teatrivastane institutsioon. Palju on neid, kes teavad, et kui nad kõiki 10 käsku täidavad, siis püsivad nad teel taevariiki. Selliseid teadmisi ja väiteid on ju veelgi.
Lähemal vaatlemisel või vaatenurga muutmisel selgub, et saab ka teisiti. Võib selguda, et kindlaks teadmiseks võetud väide ei põhine tegelikkusel või et müüt on loodud kunstlikult, kindlal ajastul ja teatud eesmärgi saavutamiseks. Kas keskendub inimene sellele, mida tema ise teab ja teeb Jumala heakskiidu pälvimiseks või muudab ta vaatenurka ning püüab vaadata iseend Jumala pilgu läbi, et mõista, mida Jumal temast ootab.
Sander-Ingemar Kasak selgitab oma arvamusloos kristluse tule ja mõõgaga Eestimaale toomise ja sellest tingitud eestlaste „usuvastasuse“ müüdi tekkelugu, kasutades eelkõige koloniaalset perspektiivi. Analüüsi teoreetiliseks raamistikuks on Alain Badiou’ filosoofia sündmuslikkusest.
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi maailmakirjanduse teadur ja Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Tiina-Erika Friedenthal tutvustab artiklis Tartu ülikooli usuteaduskonnas 9. märtsil 2020. a kaitstud doktoritööd. Teater jõudis Eesti- ja Liivimaale laialdasemalt 18. sajandi lõpus. Doktoritöö avab teatrivaenulikkuse nähtust oma ajastu kontekstis kolmes erinevas linnas, Riias, Tartus ja Tallinnas koostatud tekste uurides.
Töös on oluline osa just ajastule iseloomuliku mõtlemise avamine. Teatrialast vaidlust kirjeldades ütleb Tiina-Erika Friedenthal: „Esile tungib aga ajastuomane usk täiuslikkuse saavutamise võimalikkusesse ja sellest tulenevale kohustusele muutuda ise ja muuta maailm võimalikult täiuslikuks. See asjaolu tegi aja-, raha- ja tähelepanuressursi otstarbeka kasutamise küsimusest tõsise usu- ja moraaliküsimuse. […] Puhkenud vaidluses tulevad esile eriarusaamad selle kohta, kuidas on õigem ja parem teostada kristlase kohustust oma ligimese vastu.“
Soome Misjoniseltsi misjonär Titta Hämälaineni jutluse „Armastuse käsk“ valmimisse andis panuse EELK Noorte Piibli- ja Misjonikursuse rühm, kellega koos arutati evangeeliumiteksti.
Titta Hämälainen ütleb oma jutluses: „Inimese teod ei ole mitte kunagi nii suured, et nendega saaks teenida välja igavest elu. Täiuslik ja ainult puhtalt hea ei ole meist keegi. Aga Jeesus on teinud kõik, et kinkida meile pääste. Ta on ristil surnud meie eest ja lunastanud meid kõigist süütegudest. Me ei saa sinna midagi lisada. Me ei pea tegema asju õigesti, vaid peame õppima tegema õigeid asju.“
Head lugemist!
Tänases numbris:
Tiina-Erika Friedenthal, Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses.
Sander-Ingemar Kasak, Tule ja mõõga simulaakrum.
Titta Hämäläinen, Armastuse käsk (Mk 10:17–27).
In memoriam: lahkus Freiburgi Ülikooli moraaliteoloog Eberhard Schockenhoff (1953–2020).
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele . Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi .
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks !
