Advendiaeg, ootamise aeg on jälle kätte jõudmas. Õhtumaise traditsiooniga kirikutes hakatakse taas laulma advendilaule. Nende hulka kuulub koraal „Nüüd tehke kõrgeks väravad“, mida lauldi esimest korda 1623. a advendiajal Ida-Preisimaal, kaupmees Sturgise maja lähedal. Sturgis oli ostnud enda häärberi kõrval asuva maatüki ja lasknud selle ümber ehitada kõrge aia, mis lõikas ära otsetee, mida kõrvalasuva vaeste- ja orbudekodu elanikud seni linna ja kirikusse pääsemiseks olid kasutanud. Värav, mis varem vaeste- ja orbudekodu juurest nüüd Sturgisele kuuluvale maatükile viis, oli suure tabalukuga suletud. Ühel advendiaja pühapäeval tolsamal 1623. aastal kogunes kohaliku koguduse pastor Weissel koos varjupaiga elanikega Sturgise maja lähistele ja pidas seal lühikese jutluse, kõneldes sellest, kuidas inimesed on oma ülbuses nii pimestatud, et ei ava oma südame ust kuningate kuningale – Kristusele – ega lase sisse teda, kes on leitav igas vaeses ja haiges. Enne kui Weissel oma lühikese kõne jõudis lõpetada, hakkas koor laulma tema loodud advendilaulu psalm 24 ainetel: „Nüüd tehke kõrgeks väravad ja uksed laiaks sedamaid, sest kuningate Kuningas ja Päästja on ju tulemas!”. Kaupmees Sturgis, kes oli tulnud kogunenud rahvahulka kaema – nii vähemasti kõneleb see meieni jõudnud lugu –, seisis koraali laulmise ajal otsekui kivistunult. Veidi enne selle lõppu võttis ta kõigi kohalviibijate imestuseks oma taskust raudvärava võtme ja tegi värava lukust lahti. Lahti see jäigi.
Advendiaeg on väravate kõrgeks tegemise ja südamete avamise aeg. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põhja-Ameerika praost ja Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe ütleb oma tänases jutluses: „Seega peaksime eelseisva nelja nädala vältel nii palju kui vähegi võimalik käituma täiesti vastupidiselt turumajandust haaranud ostuhullusele ning tegelema oma hinge eest hoolt kandmisega. Vaatama üle endale püstitatud lähemad ja kaugemad eesmärgid. Küsima endalt, kas iga mure, millega end koormame, on üldse kandmist väärt. Hoolitsema, et meie lähedased ja kaugemad inimsuhted oleks rajatud armastusele ja hoolimisele. Ning kui see päris ideaalselt ei õnnestu, siis vähemalt otsima lepitust endaga ja teistega“. Lepituse otsimine ja leidmine Jumala, kaasinimeste ja iseendaga on midagi, mida võiks nimetada kristlike väärtuste tuumaks.
Väärtuste ja hoiakute oluliseks kujundajaks on haridus. Tänased arvamuslood, mille autoriteks on Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma ja õppealajuhataja Heiki Haljasorg ning Kaarli kool, kõnelevad oma koolidest kui kristlike väärtuste kandjatest, mis panustavad laste holistlikusse kasvatamisse ja arendamisse. Kaarli koolist kõnelev lugu meenutab, et „sisemiselt kasvada ja areneda soovivad inimesed on õnnelikumad kui need, kes seda ei taha, sest kasvamine on inimese jaoks loomulik. Peetrus on soovinud, et kasvaksime Kristuse armus ja tundmises (2 Pt 3:18)“.
Käesolevas Kirik & Teoloogia numbris ilmub eelneva teemaga haakuv teine osa EELK peapiiskop Urmas Viilma koostatud artiklist, mis kõneleb Eestis tegutsevatest kristlikest koolidest ja nende tekkeloost.
Kirik & Teoloogia toimetus soovib kõigile lugejatele rahulikku läheneva advendiaja algust ja mahti Kristuse tulemise ootamiseks.
Tänases numbris:
EELK perikoopide abimaterjal 2/1: teine advent (Lk 21:25–33[34–36]).
Urmas Viilma, “Kristlike koolide asutamine iseseisvuse taastanud Eestis” (2.osa).
Egle Viilma ja Heiki Haljasorg, “Kristliku hariduse roll Eesti haridusmaastikul Tallinna Toomkooli näitel”.
Kaarli kooli autorite kollektiiv, “Kooli roll väärtuste edastajana Kaarli Kooli näitel”.
Mart Salumäe, “Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses” (Mt 21:1–9).
Euroopa Kirikute Konverentsi uue juhatuse esimene töökoosolek.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
