Okupatsiooniajal öeldi eestlaste kohta tagaselja, et me püüame ühise suure supipoti servas keeta rammusamat suppi kui ülejäänud potis keeb. Globaliseerunud maailmas levivad kõik imelised ja viletsad asjad võrdselt riikidesse, kes osalevad suures globaalses reisime-kaupleme-suhtleme-oleme seotud mängus.
Usuteaduse ja sisejulgeoleku magister Helen Viilup kaitses 2021. aasta juunis Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis magistritöö „Vanglakaplanite rolliteadlikkus kinni peetavate isikute radikaliseerumise märkamisel ja sellele reageerimisel“. Veebiajakiri „Kirik ja Teoloogia“ avaldab käesoleval nädalal Helen Viilupi artikli, mis põhineb nimetatud magistritööl. See magistritöö on eriline selle poolest, et tõstatab Eestis esmakordselt teema vanglatest kui võimaliku radikaliseerumise kohast. Artikli autori viidatud teosed tõendavad, et globaliseerunud maailmas on teemat märgatud ning see on ka erinevates uuringutes ja kirjutistes käsitlemist leidnud. Laias maailmas leidub uurijaid, kes on pühendunud just vangide radikaliseerumise uurimisele.
Meil Eestis on võimalik jätkata okupatsiooniajast pärit paradigma säilitamist ehk lähenemisega „sellised [globaalsed] asjad meid küll ei puuduta ja meieni need niikuinii ei jõua“. Ja meil on võimalik ennetada ühte paljudest erinevatest globaalsetest trendidest, millistel on viimaste aastakümnete kogemuse põhjal olemas salalik komme leida tee Eestisse, eesti ühiskonda ja majandusse, eestlaste tervisesse ja teadvusesse. Helen Viilupi artiklit lugedes jääb tahes-tahtmata mulje, et vanglakaplanite jaoks pole radikaliseerumine probleem ning teised vanglatöötajatel puudub piisav religioonide-alane teadmine, et ohukohti märgata.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku diakon, teoloogiamagister Tiit Maasikmäe kutsub arvamusloos „Kirikust ja hingehoiust meie ajal eestlasest luterlase pilgu läbi” mõtisklema hingehoiu ja misjoni, kiriku ja koguduse, homileetiliselt täiusliku jutluse ja hingehädas inimesele individuaalselt lähenemise üle. Pädevad uuringud kinnitavad, et paljud Eestimaa elanikud otsivad vastuseid ja mõtlevad inimesest kõrgemate tõdede ja jõudude üle. Me saame igaüks anda sellesse otsingusse oma (misjoni)panuse. Tiit Maasikmäed tsiteerides: „Lähtudes üleüldise preesterluse kontseptsioonist, mille järgi on vaid üks ülempreester, Kristus, kusjuures kõik ülejäänud kristlased kujutavad endast püha preesterkonda, lasub kõikidel usklikel kohustus palvetada kaasteeliste eest ning jagada nendega Jumala Sõna.“
Jaan Tammsalu ja Dolores Hoffmanni koostöös on sündinud järjekordne vaimulike mõtiskluste raamat „Vaimulikud mõtisklused. Neljas raamat“. Mõtiskluste tekstid pärinevad Jaan Tammsalu sulest ja Dolores Hoffmanni vitraaže on pildistanud Toomas Tuul. Veebiajakiri „Kirik ja Teoloogia“ pakub ilmunud kogumikust lugemiseks ja tunnetamiseks loo „Issanda orjad ja orjatarid“ (Ps 113:1 ja Ps 113:4). Enne kui 700-aastase orjaöö vari meie mõtlemises takistab mõtisklusega kaasa minemist, on hea mõelda järgnevate küsimuste üle. Jaan Tammsalu küsib: „Kes me oleme? Kas Issanda tänulikud sulased, Lunastaja rõõmsad orjad, need, kes tahavad täita oma isanda tahet, või porisevad popsid, need, kes isanda tahet täitmata nõuavad temalt aina enam ega ole rahul kõige sellega, mis neil on?“
Nautige lugemist, nautige mõtlemist!
Helen Viilup, Vanglakaplanite rolliteadlikkus kinni peetavate isikute radikaliseerumise märkamisel ja sellele reageerimisel.
Tiit Maasikmäe, Kirikust ja hingehoiust meie ajal eestlasest luterlase pilgu läbi.
Jaan Tammsalu, Issanda orjad ja orjatarid.
Euroopa piirkondlik eelkogu Kirikute Maailmanõukogu 11. assambleeks.
Kutse veebiseminarile “Kirik ja põllumajandus 21. sajandil” 5. oktoobril 2021.
Juhtkirja foto: Kreet Aun
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
