Muistsete aegade jumalateenistustel toodi ohvreid, nii roaohvreid kui loomohvreid. Tänapäeval ei pea me enam tooma ohvreid, sest Jeesus Kristus on end ohverdanud meie eest. Tema armust on ligipääs Jumala juurde mitte ainult valitutel, vaid kõikidel inimestel. Tänu Jeesuse Kolgatal toodud ohvrile on ligipääs Jumala juurde avatud kõikidele rahvastele. Kogu maailm võib tulla ja saada osa tema armust.
Samas ei saa me minna nüüd jumalateenistustele kirikusse. On eriolukord ja meil tuleb vältida sotsiaalseid kontakte kaasinimestega. See on aga kristlusele olemuslikult väga võõras, sest kristlikus religioonis on algusest alates peetud oluliseks sotsiaalsust ja kogukondlikkust. Kuid ajaloos on ennegi tulnud ette olukordi, kus usklike osadussuhted on olnud pärsitud. Teatud mõttes on meie situatsioon sarnane nende usklikega, kes peale Jeruusalemma templi hävitamist ei saanud enam koguneda templiteenistusele. Kui ei olnud enam templit, tõsteti tähelepanu keskpunkti pühad kirjutised ja heebrea piibel. Rõhuasetus liikus templilt Pühakirjale ja see soodustas usulise kirjakultuuri arengut. Nii rabiinlik judaism kui ka algkristlus arenesid keskkonnas, mida iseloomustas aktiivne viljakas kirjanduslik tegevus. Ega Johannese evangeeliumgi ilmaasjata väida kohe esimeses lauses, et alguses oli sõna ja sõna oli Jumal. See, et Sõna sai lihaks, tõstab esile kristliku usu lähtepunkti – Jeesuse Kristuse, kes on Jumala Sõna inimesena.
Ka Pühakirja lugemine võib olla kohtumine Temaga. Tegelikult on juba Martin Luther pidanud palvet, Jumala Sõna ja risti kannatamise mõttes lausa sakramendiga võrdväärseks. Palve kohta ütleb ta, et „Kristus on ju paljudes kohtades öelnud, et palujaid võetakse kuulda.“ Jumala Sõnaga seoses viitab Luther ühele õndsakskiitmisele: „Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.“ (Lk 11:28). Ning risti kohta: „Kes suudaks aga kokku arvata, kui palju kordi on ta tõotanud abi ja [tulevast] au neile, kes on pidanud taluma vaeva ja alandust?“ (Martin Luther, Valitud tööd. Tartu: Ilmamaa, 2012, 296). Luther ütleb, et ranges mõttes on sakrament ainult ristimine ja armulaud, kuid Jumal ei ole nendega piiratud. Lutheri rõhuasetus on Jumala tõotusel: Jumal on tõotanud vastata palvetele ja ta on tõotanud abi kannatajatele; ta on õndsaks kuulutanud Jumala Sõna kuuljad. Mitte enam küll luterlikus kirikus, kuid mõnes teises reformatsiooni harus on seda tõotust Jumala Sõna kohta omal moel edasi arendatud ning see väljendub koguni kiriku funktsionaalses sisekujunduses – altari asemel seisab kantsel. Seal, kus tavapäraselt on alati pakutud armulauda, kuulutatakse nüüd hoopis Jumala Sõna. Eestiski võib seda kohata mõnes vanemas protestantlikus pühakojas.
Head sõbrad! Praegusel ajal oleme teatud mõttes otsekui rändajad. Meie pühakojad ei ole küll hävitatud nii nagu Jeruusalemma tempel, kuid me ei saa kogudusena koguneda tavapärases mõistes. Keegi on praegust eriolukorda silmas pidades öelnud hästi: „Kui sa ei saa minna väljapoole, siis mine sissepoole!“ Võib-olla tõesti sobib selline sisekaemus rohkem introvertsetele inimestele, kuid tegelikult on sisekaemus oluline paljudes religioonides. Budismis näiteks on oluline meeleharjutuste kaudu meelerahu saavutamine. Ka kristluses kutsutakse muutuma oma meele uuendamise teel (Rm 12:1) ja mida see muud tähendab kui sissepoole suunatud mediteerivat hoiakut. Ehk kui sa ei saa minna kirikusse, siis tee endale kodus vaimne pidusöök teemakohase lugemisega. Ka meie ajakiri pakub rikkalikult materjali rahulikuks lugemiseks. Kui ühinevad Jumala Sõna ja inimmõistus, kui jumalik inspiratsioon ühineb inimliku interpretatsiooniga, saab Sõna taas lihaks ja võime kohata Teda, kes on täis armu ja tõde.
Viimati ilmunud:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 3/4: Suur Reede Js 53.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 3/5: Kristuse ülestõusmise püha Ho 6:1–3.
Liisa-Maria Komissarov, Olümpiaadiessee: Maailmalõpu-stsenaariumid religioonides ja loodushoius.
Anna-Liisa Vaher, Mäetippu jõudmine (Fl 2:5−11).
Vaata, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka uuendatud 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
