Alanud on Kristuse kannatusaeg. Ülestõusmispühadele eelnevale kannatusajale on meie kultuuriruumis hakatud üha enam viitama kui paastuajale. Ent sel perioodil ei peaks põhiline tähelepanu lasuma paastul, vaid Kristuse kannatuse meenutamisel. Enne suurt reedet tuleks suunata mõtted meeleparandusele ja sisemisele soovile patust vabaneda. See saab juhtuda vaid süvenedes, endasse vaadates ja rahulikult järele mõeldes.
Tänases jutluses keskendub Tartu Ülikooli islamistika lektor ja Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Süld just nende väärtuste ja tegevuste vajaduse rõhutamisele. Ta kutsub meid prohvet Hoosea abiga meeleparandusele, endasse vaatama, mõtlema, pihtima. „Ajaloo vältel on inimene tähistanud seda, mida ta ei tunne mõistega Jumal. Aga teaduse, meie elude ja aegade-olude muutustes hakkab see osa maailmast, mis oli nii tundmatu ja seletamatu järjest väiksemaks jääma ning ka meie „Jumal“ muutub väiksemaks, sest ta tähistab ju seda, mida ma ei tea. Aga siin on veel teine paradoks, kui me „endale tundmatut“ mõistega „Jumal“ tähistame, muutub Jumal meile tundmatuks, ta jääb neile aladele meie elus, mis on kauged, mis on mõistmatud ja mis on vahel ka valusad: katastroofid, ettearvamatud olukorrad, surm. Ta jääb olukordadesse, kus me küsime: miks Jumal sel kõigel sündida laseb? Miks Jumal ei tegutse, miks ta minu kõrval ei ole, kui ma teda nii vajan? Aga me oleme Jumala ise pagendanud oma elust eemale, tundmatusse, kus me Teda ei kuule, sest me oleme Ta kõrvale jätnud.” Hetkedel, mil oleme Jumalast kaugel, end temast distantseerinud, on käes aeg otsida.
Ühinenud Piibliseltsid ja Kirikute Maailmanõukogu on 2018. aastal publitseerinud ühisväljaande pealkirjaga „Sinu sõna on tõde: Piibel kümnes kristlikus traditsioonis.“ Raamat on kogumik teoloogide ja ajaloolaste esseedest, mis arutlevad ja vaatlevad, kuidas Piiblit kasutatakse ja mõistetakse erinevates kristlikes traditsioonides. Seekordses numbris avaldame väljaandja loal eestindatud peatüki „Piibel katoliiklikus traditsioonis“. See käsitleb järgmisi teemasid:
1. Varajasest kirikust renessansini
2. Vastureformatsioon kuni teise Vatikani kirikukoguni
3. Dei Verbum’ist kuni Verbum Domini’ni
4. Institutsionaalsest lugemisest kogukondliku lähenemiseni
5. Piiblitekstist Jumala Sõnani
6. Piibli uus ajastu katoliku kirikus
Jätkame EELK põhikirja ja kirikuseadustiku reformi kajastamist. EELK XXX kirikukogu liige ja abijuhataja Urmas Arumäe arutleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku õigusreformiga ühenduses rollide konflikti probleemi üle koguduse tasandil. Ent sarnase probleemi olemasolu võib EELK-s tajuda ka kirikus tervikuna. Arumäe leiab, et „õigusreform on hea võimalus kiriku sisereeglite korrastamiseks, kuid me ei tohiks seda vaid „peenhäälestusega“ käest lasta ning ennast seeläbi nurka värvida. Ei saa välistada, et reformi visioon on ajaga veidi ähmastunud. Regulatsioon peaks reformi tulemusel muutuma lihtsamaks ja loogilisemaks ning vastama organisatsiooni (kiriku) tegelikele vajadustele, sh juhtimismudeli vastavus organisatsiooni suurusele nii kiriku kui koguduse tasandil, aga ka kiriku liikmete või ka ühiskonna laiemalt ootustele.”
Soovime teile mõtteainet pakkuvat ja (enese)analüüsile avatud Kristuse kannatusaega.
Tänases numbris:
Alexander M. Schweitzer, Piibel katoliiklikus traditsioonis.
Urmas Arumäe, Kas oleme ennast nurka värvimas?
Elo Süld, Tõsta silmad sõnnikult roosidele (Ho 10:12–13).
VAATA-KUULA: Konverents “EELK identiteet?” on järelvaadatav ja -kuulatav
Vaata, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka uuendatud 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
