Üks olulisemaid omadusi, mille Piibel Jumalale omistab, on Tema pühadus. Püha on miski, mis erineb tavalisest ehk argisest, millel on eriline vägi ja millega kokkupuutumine muudab inimest, tehes ka inimesest püha. Just sellist Jumalast lähtuvat pühadust mõeldakse Piiblis, kui seal öeldakse Iisraelile, et ta peab olema oma Jumalale püha rahvas või kui Paulus kõneleb kristlastest kui „pühadest“.
Pühadus on tänase numbri keskne märksõna. Oma arvamusloos, mis on inspireeritud Luterliku Maailmaliidu Etioopias toimunud konsultatsioonist „Meie usume Pühasse Vaimusse: üleilmsed vaated luterlikule identiteedile“, arutleb Anne Burghardt konsultatsioonil peetud ettekannetele tuginedes selle üle, mida tähendab pühadus. Tsiteerides ühe konsultatsioonil ettekande pidanud teoloogi, õpetaja dr Kenneth Mtata mõtteid, ütleb ta:
„…kaasaegne luterlik teoloogia peaks kujundama püha rahva, kes oskaks ja tahaks ühiskonda muuta (kusjuures “püha” ei tuleks siin mõista moralistlikus võtmes), ning ta peaks aitama kaasa sellele, et praeguses maailmas, kus süüdistamine ja mitte andeksandmine on laialt levinud, kuulutataks andeksandi ja armu. Mulle isiklikult näib, et terves Ida-Euroopas on kirikutel raskusi rääkida sellest, kuidas kirik võiks ja saaks panustada õiglasema ja rahumeelsema ühiskonna kujunemisse. Seal, kus seda teha ei soovita, armastatakse viidata (vääriti mõistetud) Lutheri kahe riigi õpetusele või arusaamale, et inimene on alati simul iustus et peccator, mistõttu inimeste loodud ühiskonnad saavad niikuinii alati patu värvingut kandma. Märksa väiksemat tähelepanu pälvivad need Lutheri kirjutised, milles ta innustab oma ligimest teenima ja astuma vahele ning tegutsema ilmselge ebaõigluse korral.“
Pühaduse teemaga tegeleb ka tänane jutlus, mille pidas Nõmme Rahu Kirikus vastordineeritud diakon, ajakirja Kirik ja Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Katri Aaslav Tepandi, kes näeb pühaduse avaldumist meie elus teenimatus armus, mis meile Jumalalt osaks saab. Aaslav-Tepandi kirjutab:
„Loeme tänasest Vana Testamendi kirjakohast, et Iisraeli rahvas oli Jumalale pühitsetud rahvas, tema omandrahvas, valitud rahvas Ja et ta pälvis Jumala armu mitte oma suuruse ja vägevuse tõttu, vaid Jumala armastuse tõttu. Lihtsalt armastuse tõttu.“
Jutluse autor on veendunud, et sellist teenimatut armu on võimalik kogeda ka igal ühel meist oma elu erinevates olukordades.
Et pühadus ei ole miski, mis jääb vaid Jumala juurde, teisele poole nähtava maailma piire, vaid ulatub ka meie igapäevasesse ellu, näitab ka tänane artikkel, mille autoriks on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Alver Aria ja mis käsitleb religioossuse mõju tarbimislepingutele.
Ajakirja Kirik ja Teoloogia värske number kutsub meid üles mõtisklema selle üle, mis on püha meie jaoks, kuidas me seda tajume ja mil kombel see avaldub meie elus.
Tänasest Kirik ja Teoloogia numbrist võib lugeda:
Alver Aria, Religioossuse mõju tarbimislepingute keerukusele.
Anne Burghardt, Muljeid Luterliku Maailmaliidu konsultatsioonilt „Me usume Pühasse Vaimusse: üleilmseid vaateid luterlikule identiteedile.“
Katri Aaslav-Tepandi, Teenimatu arm (5Ms 7:6–8).
Kirikute Maailmanõukogu peasekretär kõneles kliimaõiglusest: „Armastus avab tee muutusteks.“
Kutse konverentsile “EELK identiteet?”
Juhtkirja foto: Ergo Naab
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka uuendatud 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
