Arhiiv

Armastades vaenlast (nr 406/ 20.9.2019)

Foto: Johann-Christian Põder

vahe

Meie elu valitsevad erinevad loogikad, olgu selleks siis vahel lärmakas, vahel petlikult vaikne võimu loogika, meelitav ja keelitav, aga tihti julm ja halastamatu turu loogika või siis mänguline ja avatud, igapäevaelu triviaalsust ja banaalsust ületav kunsti loogika. Tänase numbri tekstid juhivad meie tähelepanu aga armastuse loogikale – armastus saab meile nähtavaks imelise dünaamikana, mis väärtustab ümber kõik teised jõud ja väärtused.

Nii kirjutab Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik halastaja samaarlase loost lähtuvas jutluses imepärasest ja üllatavast pöördest ja pöörisest, kuhu Jeesus meid selle tuntud tähendamissõnaga asetab. Selles loos avaneb meile radikaalne perspektiiv, et meie vaenlased on meie ligimesed. Armastuse loogika tunnistab vaenlase ligimeseks, lastes meil mõista nii seda, et igaüks meist on haavatav ja hädaline, kui ka seda, et igast meie vaenlasest võib saada meie elupäästja.

Armastuse loogika tahab olla nõnda ka jõud ja dünaamika, mis kujundab kogu meie suhet ühiskonda. Tänases numbris ilmub Augsburgi ülikooli süstemaatilise teoloogia ja oikumeenika professor dr Bernd Oberdorferi luterlikku sotsiaaleetikat käsitleva artikli teine osa. Oberdorfer kirjeldab, kuidas reformatoorset kahe riigi eristamist on tihti vääriti mõistetud ja selgitab ühtlasi selle eristuse (mitte lahutuse!) asjakohast mõtet. Ta rõhutab, et kristlikust vaatenurgast on ühiskonnaelu ja poliitika kohad, kus kristlased on kutsutud osutama ligimesearmastust. Kristlaste suhe ühiskonda ja poliitilisse ellu peaks olema kantud armastusest, mis tähendab seoses ühiskondlike institutsioonidega nii hoidvat lojaalsust kui kriitilist ümberkujundamist.

Armastuse peadpööritav loogika on teemaks ka tänases numbris ilmuva Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sarja järjekordses osas. Jeesuse vastus küsimusele „Kes on suurim?“ ei tunnista inimeste poolt ehitatud hierarhiaid, suurusi ja järjekordi. Taevariigis ei kehti võimu ja suuruse – laiamise ja suurustlemise – loogika. Jumala armastuse ja seega ka meie armastuse jaoks on olulised kõik – ka need, keda peetakse tähtsusetuteks, kes on nõrgad ja väikesed. Armastus hõlmab justnimelt ka neid, keda kaldume välistama, ignoreerima, ühiskonna piiridele suruma.

Peadpööritavaid ja häid lugemiselamusi!

vahe

Tänases numbris:

EELK perikoopide abimaterjal 2/18: Peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha (Mt 18:1–6[7–9]10).

Bernd Oberdorfer, Käsk ja evangeelium ning kaks riiki: luterlikud eristused uues valguses, 2. osa.

Urmas Nõmmik, Samaarlane – minu vaenlane (Lk 10:25–37).

Kirikute Maailmanõukogu ja Ühinenud Piibliseltside viljakas tippkohtumine Genfis.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English