Arhiiv

Antiiksed ususümbolid ja kristlus 21. sajandi maailmas (nr 399/ 2.8.2019)

Antiikses maailmas nimetasid kristlased usutunnistust sümboliks – ristiinimese tunnusmärgiks, mis oli tihedalt seotud ristimise talitusega. „Sõna „sümbol“ tähendas aastasadu ristimise sümbolit, st. ristimise usutunnistust, mida ristimisel üle anti. Samal ajal kanti aga see sõna „sümbol“ üle ka teistele usutunnistustele, mis tekkisid aja jooksul hiljem ja usutunnistustele, mis muutusid isegi nii pikaks, et neid ei saadud kasutada ristimise talitusel.“ (Arthur Võõbus) Sümbolite ehk usutunnistuste uurimisega tegeleb teadusdistsipliin sümboolika.

Maailmamainega usuteadlane ja orientalist (sürioloog), Chicago Luterliku Teoloogiakooli emeriitprofessor Arthur Võõbus pidas 1980. aasta augustis Torontos tegutsevas Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Usuteaduslikus Instituudis loengud sümboolikast. Alates 1978. aastast oli ta olnud selle Välis-Eesti luterliku kiriku teadus- ja hariduskeskuse eestvedaja. Oma sümboolika-loengutes keskendub Võõbus kõige vanematele ja tähtsamatele usutunnistustele – nende eellugudele, tekkimisele ja arenemisele.

Loengud ilmuvad esmakordselt ja läbi Kirik & Teoloogia kolme numbri, nende teemad on apostlik usutunnistus, Rooma vana ristimise sümbol, selle eelloona varasemad triaadilised ning hilisemad laiemalt täiendatud ja arendatud vormelid, samuti Nikaia, Nikaia-Konstantinoopoli ja Athanasiuse usutunnistused.

Eelnevas loetelus on niisiis nimetatud ka sellised tekstid, mida tänapäeval, 21. sajandi alguses, ühiselt kristlikul jumalateenistusel ja ristimisel loetakse; mida seletatakse usuõpetuse (leeri) kontekstis; mis kuuluvad ametlikult ja õiguslikult kehtivatena jätkuvalt kiriku „õpetuse aluste“ hulka (vrd EELK põhikiri, § 4).

Eesti kirjanduse magister ja EELK Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo magistrant Sander-Ingemar Kasak arutleb põhjalikus, kaalutletult provokatiivses arvamusloos kiriku ja teoloogia oleviku ja tuleviku üle: „Milline on kiriku ning teoloogia olukord 21. sajandi alguses? Millised on aga tulevikuperspektiivid? Kas kirik peaks muganduma ehk olema nii-öelda konformistlik? Või oleks kirikul hoopiski võita lindpriiusest?“ Kirjutise käigus selgineb tähelepanu vääriv ettepanek, milline võiks olla – ja milline ei tohiks olla – kristlus kaasaegses maailmas.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku õpetaja Merike Kütt toetub värskes jutluses katkendile Mäejutlusest, ühest tuntuimast Uue Testamendi tekstist, ning avab kristlikku usku inimeste sellise eluna, mis lepib armastusega. See on nii ka 21. sajandil.

Hüva lugemist!

(Foto: Thomas-Andreas Põder)


Tänases numbris:

Arthur Võõbus, Sümboolika, 1. osa (I–IV).

Sander-Ingemar Kasak, Kristlus 21. sajandil – konformism või lindpriius?

Merike Kütt, Leppimine armastusega (Mt 5:20–30).

Ilmus Jaan Lahe monograafia Mithrase kultusest.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English