Ilmselt kuulub muusika ja laulmine paljude inimeste jaoks elamisega nii tugevalt kokku, et elu ilma nendeta ei oskagi ette kujutada. Meil on võimalus muusikat kuulata tõesti igal sammul, kas kõrvaklappidest või kõlarist või kui tõesti on juhtunud see jube lugu, et aku on tühjaks saanud, saame laule kedrata oma peas edasi. Tänu internetile saame pea iga soovitud laulu iga kell vaevata kätte. Sellise lõpmatuna paistva mitmekesisuse taustal on küsimus, milliseid laule võiksime kuulda jumalateenistustel.
26.–27. oktoobril toimus Tartus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverents. Seekordses Kirik & Teoloogia numbris avaldame Valga praostkonna praosti ja Nõo koguduse õpetaja Mart Jaansoni artikli teemal „Luterlikud tuumiklaulud“, mis põhineb tema lauluraamatukonverentsil peetud ettekandel. Artiklist leiame selgituse selle kohta, mida mõista tuumiklaulude all, ning saame teada, milliseid praegu luterlikes kirikutes kõlavaid laule võis kuulda juba sajandeid tagasi.
21. oktoobril külastas Eestit nii Saksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku kui Põhja-Saksamaa Evangeelse Luterliku Kiriku juhtivpiiskop Gerhard Ulrich. Ta pidas Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus jutluse, milles rääkis sellest, et laulmine „lootuse põhjusest ning rõõmust, mis ka keset ähvardavat maailma meid liigutab ja täidab,“ kuulub reformatsiooni pärandisse. See on usk, mis väljendub lauludes, ja laulud oma sõnumiga omakorda toetavad ja julgustavad usku.
EELK assessor ja Järva-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder annab meile mõtteid koguduste ülesehitamisest, korraldamisest ja arenguplaanidest. Kogudused tajuvad otseselt ühiskonnas toimuvaid muutusi, sh eriti demograafilisi ja administratiivseid. Kuidas nendele muutustele reageerida, kuidas toime tulla, kust abi leida? Ja mis on kogudustes muutumatu? Nendele küsimustele aitab Melder vastata.
11. novembril 1918 lõppes ametlikult Esimene maailmasõda. Esimese maailmasõja õudused ja traagika on tihti jäänud teise, kohati veel hullema sõja varju. Euroopa esimest suurt enesehävitamist meenutatakse võrreldes teisega vähem. Tegemist oli aga vererohke ja eluhävitava konfliktiga riikide ja rahvuste vahel, keda loomulikult esindasid inimesed, kelle esmane väärtus ilmselt ei olnud elu, vaid midagi, mida nad pidasid veel suuremaks. Kuidas kas saab olla midagi suuremat kui elu? Esimest maailmasõda ja selle näitel inimeste luhtumist ja väärastumust meenutab meile Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) 8. täiskogu rahusõnum. Sõja haavadega toimetulemist toetab EKOE liturgiline abimaterjal, milles tuuakse Jumala ette meie elu jõhkralt hävitanud minevik. Sama oluline, kui sõdu ja inimeste luhtaminekut meenutada, on ka teadvustada, et need sõdinud inimesed ei ole keegi teine, kuskil kaugel eemal, kes olid sellisteks jubedusteks valmis, vaid meie ise, kes peavad olema valvsad, et mitte sama viga korrata..
Lootusrikast lugemist!
Tänases numbris:
Mart Jaanson, Luterlikest tuumiklauludest.
Katrin-Helena Melder, Koguduse ülesehitus ajalike muutuste ja ajatu evangeeliumi keskel.
Gerhard Ulrich, Lauldes rõõmusõnumit lootusest ja rahust (Ps 104:24).
Eestpalve Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva meenutamisel (EKOE liturgiline abimaterjal).
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
