Suvi on paljude jaoks meeldiv ja tore aeg. Võib-olla isegi aasta oodatuim aeg – päevad on pikad, ööd valged, loodus täies elujõus. Suvel puhatakse, et minna värske ja positiivselt laetuna uuele töö- või õppeaastale vastu. Ent möödunud suvi pole kõigile ühtmoodi õnnelik olnud. Uudiseid jälginuna teame, mis toimub maailmas meie ümber. Palju on segadust, ärevust, ebastabiilsust. Seda enam peame olema õnnelikud, et meie elud pole igapäevaselt ohus. Meid ei tapeta meie usu või tõekspidamiste pärast. Meid pole tabanud ükski ränk looduskatastroof. Oleme tõeliselt õnnistatud, et iga 1. september tähistab meie jaoks uue kooliaasta algust. Seda enam, et veel praegugi, 21. sajandil on maailmas piirkondi, kus haridus pole iseenesestmõistetav. Väärtustagem seega võimalust üldse õppida. Ja õppigem, et olla haritud. See on privileeg.
Uue õppeaasta alguse prioriteetidele on pühendatud ka tänane jutlus. Hindrek Taavet Taimla kutsub meid mõtisklema selle üle, mida 21. sajandil kooliaasta alguses tähele panna. Ta aplodeerib neile, kes tehnoloogiaajastul otsivad tõde mujalt kui nutividinatest. „Kes tahavad tegeleda tähendusega. Kes suunavad oma tähelepanu Jumala korraldustele. Julgustan neid, kes seisatavad küsides, mis on tõde? Neid, kes on nutikad mitte oma telefoniga, aga nutikad tegelema eksistentsi suurte küsimustega. Neid, kes tahavad leida ja avada kõik tarkuse ja tunnetuse aarded.” Taimla leiab, et igal 1. septembril, ükskõik, kui palju neid kellegi elus olnud on, tuleks keskenduda sellele, mida juba õppinud ja tähele pannud oleme. See aitab häälestuda uuele aastale.
Uue õppeaasta ootusärevust kirjeldab Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja pilguga Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik. Ta avaldab rõõmu selle üle, et palju uusi tudengeid on leidnud tee usuteaduskonda; et usuteadus ei ole pildilt kuhugi kadunud; et auditooriumid on täidetud heade kuulajatega, eksamitele tulevad motiveeritud üliõpilased, õpetamine tugineb teadustööle; et teaduskonnas pannakse tähele, mis Eesti, Euroopa ja maailma usulisel maastikul toimub; et leitakse uusi võimalusi Eesti-siseseks ja rahvusvaheliseks koostööks. Nõmmik jõuab järeldusele, et „iga uus eestikeelne mõte kristliku teoloogia või religiooniuurimise alal on kulla hinnaga. Iga uus üliõpilane, iga uus eestikeelne pingutus õppimise teel on otse jumalik kingitus.”
Üheks selliseks näiteks on tänane artikkelgi. Sel kevadel Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud doktoritööd „Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest“ tutvustab Eesti Teadusagentuuri programmijuht ja Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku liige Liina Eek. Tegemist on religioonisotsioloogilise uurimusega, mis keskendub küsimustele, kuidas eesti keelt kõnelevad inimesed on leidnud tee õigeusu kirikusse, mis nende jaoks oluline on ja mida nad usuvad. Lisaks uuriti vaimulike haridust, suhtumist katehheesi ja teoloogilise hariduse vajalikkusesse ning kuidas nad ise katehheesi annavad. „Ühest küljest on see täiesti tavaline akadeemiline doktoritöö, mis põhineb originaalandmetel ja nende alusel publitseeritud artiklitel, kuid teisest küljest on see ka väga isiklik lugu, kus on peidus mitmekümne õigeuskliku inimese elud ja lood, kogemused ja mõtted.“
Head uut õppeaastat, raugematut töötahet ja edasiviivaid mõtteid!
Tänases numbris:
Liina Eek, Minu õigeusk.
Urmas Nõmmik, Algava akadeemilise aasta kiituseks!
Hindrek Taavet Taimla, Pane tähele! (Ps 119:100)
7. – 8. septembril tähistatakse konverentsiga naiste ordinatsiooni 50. aastapäeva EELK-s.
Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!