Seekordne Kirik & Teoloogia number toob lugejateni kolm arutlust, mis reflekteerivad meie maailma olukorra, iseloomu ja toimimise üle. Need kolm arutlust võiks laias laastus paigutada teema alla võim ja vaim, kusjuures võim ei ole ainult poliitiline nähtus. See teema on muidugi tänu inimajaloo pikkusele ning inimeste ja ühiskondade keerukusele pea lõpmatu, ent killukest sellest saab siiski uurida ja hoomata, ning lugejatele edasi anda.
Avaldame õigusteadlase Tanel Kalmeti artikli „Riigikirikut ei ole. Aga mis on?“ esimese osa, kus autor annab ülevaate riigi ja religiooni suhte võimalike mudelite kohta, selgitab õigusteaduses kasutusel olevat terminoloogiat ning toob huvitavaid näiteid riigi ja religiooni suhete nii ajaloost kui kaasajast. Kui tinglikult võib võrdusmärgi tõmmata riigi ja võimu ning religiooni ja vaimu vahele, siis saab artiklis nähtavaks, kuivõrd võivad võim ja vaim segunenud olla – ja kuidas seda nimetada ning hinnata? Võimukas vaim või vaimukas võim?
Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Ergo Naab arutleb mõtiskluses võimuproblemaatika üle, mida autor nimetab „universaalseks ajalooliseks enesemõistetavuseks“ ning mis on osa nii minevikust, olevikust kui tulevikust. Autori mõttekäik jõuab välja just olevikku ja tulevikku, mida ta avab kolme tüüpi olemise kaudu: tänapäeva prohvetid, uus inimene, uus maailm.
Tartu Ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia lektor Roland Karo puudutab oma arutlevas jutluses väga mitut teemat: alates Jesaja raamatu prohvetlusest kuni tänapäeva teaduseni välja. Tuues välja ühe autori mõtte – mida ei pea siin esiletõstmise tõttu pidama jutluses peamiseks –, on Jumal teadusele kättesaamatu kuna teadus on endale, st inimesed on teadusele ette kirjutanud teatud parameetrid, mille raamesse Jumal lihtsalt ei mahu. Paraku on osa teaduse tegijatest, kas ignorantsuse tõttu või oma veendumustest lähtuvalt, agressiivne igasuguse usu ja usklikkuse suhtes, ning see on oluliselt mõjutanud religiooni ja teoloogia, religioossete inimeste ning teoloogide positsiooni ühiskonnas. Siin võib taustal jällegi näha vaimu ja võimu dialektikat, konkreetses variandis nad vastanduvad. Ning siin ei ole võim otseselt poliitiline, vaid võim on teatud tüüpi, teisi perspektiive välistaval teadusel (st teadlastel), ning vaim ei ole mitte ainult usk, vaid ka kultuur, kirjandus, filosoofia.
Viimaks avaldame Thomas-Andreas Põderi järelehüüde olulisele oikumeenilise liikumise edendajale ning Tartu Ülikooli usuteaduskonna külalisprofessorile õp dr Günher Gassmannile, kes suri tänavu jaanuaris 85-aastasena. Vaatamata tema seosele Eestiga, ei ole Gassmann siin väga tuntud, seega on järelehüüe hea võimalus tutvuda tema elu ja tegevusega, mida iseloomustas järjekindlus ja inspireeritus.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Tanel Kalmet, Riigikirikut ei ole. Aga mis on? 1. osa.
Ergo Naab, Arutlus meetodist: võimuproblemaatika kui universaalne ajalooline enesestmõistetavus.
Roland Karo, Taibates Jumalat (Jh 12:37–43).
Thomas-Andreas Põder, In memoriam: silmapaistev oikumeenilise liikumise edendaja ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna külalisprofessor õp dr Günther Gassmann (1931–2017).
Teade: 8. aprillil avatud uste päev EELK Usuteaduse Instituudis.
Vt ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
