Arhiiv

Mis hoiab koos maailma? (nr 178/ 8.5.2015)

Meri1

Foto: Kerstin Kask

 

Kodu, kodumaa, ema, isa, lapsed – need on inimese elu keskused, elu alused. Nii nagu lapse lahutatust emast,  ema armastusest, võib  nimetada lapse arengule üheks raskemaiks löögiks, nii ka vägivaldne lahutatus kodust, oma kodumaast, on inimesele rängad katsumused. Pühakirjas tuletatakse meile meelde, et rahvaste ja riikide vabadus, rahuaeg, õiglus ühiskonnas ning vanemate ja lastevahelised armastusest kantud suhted on aluseks rahvaste ja riikide heaolule. Täisväärtuslikult elatud elu on lakkamatu armastustegu oma lähedaste, oma maa ja ligimese heaks. Armastus, mis ei ole ainult põhimõte või tühi sõnakõlks, vaid nähtav ja kogetav.

Lähenev emadepäev toob meie meelde taas kõige lihtsama tõe: me oleme kõik emast sündinud.  Pühakirja kohaselt on inimese ülesanne olla oma vanematele tänulikud elu eest, neid austada ja hoida, aidata kui nad vajavad meie tuge ja hoolt. Emadepäev on ka meeldetuletus, et olgem tänulikud ja rõõmsad iga hetke eest, mil me saame oma lähedastega koos olla,  leidkem rohkem aega üksteise jaoks. Ja selles meile kingitud võimaluses elada koos oma lähedastega, oma riigis, rahuajal, hoidkem oma südamed ja mõtted lahti ka abivajajate ees. See on Jumalaga ühes elamine.

Homme on samuti Euroopa päev, millega tähistatakse rahu ja ühtsust Euroopas. Kas see päev on meile meeldetuletuseks, et ei rahu ega üksmeel ole iseenesestmõistetavad. Viimaste aegade nii majanduslikud kui ka poliitilised kriisid on osutunud tõsisteks proovikivideks ühise Euroopa ideele ja selle teostumisele.

Tänases arvamusloos arutlevad toimetuskolleegiumi liikmed Katri Aaslav-Tepandi ja Kadri Lääs  tänase Euroopa ees lasuvast ülesandest ja ühise vastutuse võtmisest teiste mandrite  katastroofipiirkondadest saabuvate põgenike küsimuse lahendamisel. „Paadipõgenikud. See sõnapaar on täna uudiste esikülgedel, tragöödia Vahemeres vapustab meid kõiki. Ja üha uued paadid saabuvad Euroopa mandrile. /…/ Massilise põgenike sisserände probleemile Euroopas ei ole ette näha kiiret lahendust. Kriisikollete hulk maailmas ei vähene, süveneb vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus, põgenike hulk maailmas on suurem kui Teise maailmasõja järel.“ Mitmed kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kirikud Euroopas on kutsunud poliitikuid üles kiirele tegutsemisele. Näiteks avaldas Saksamaa Evangeelse Kiriku kirikukogu 03. mail pöördumise seoses 900 paadipõgeniku hukkumisega Liibüa rannikul. „Kirikutena on meil Jeesuse Kristuse evangeeliumist tulenev vastutus seista põgenike massilise hukkumise valguses sellise poliitika eest, mis lähtub halastuse põhimõttest. Me vajame varjupaigapoliitikat, mis kaitseb põgenike väärikust, elu ja tervist ning oleks euroopalikel väärtustel põhineva ühenduse vääriline.”

Ajakiri Kirik & Teoloogia avaldab samuti Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas pöördumise seoses 70 aasta möödumisega Teise Maailmasõja lõpust, kus Euroopa elab taas suurte muutuste keskel.   “Euroopa kasvanud ühtsus on seitsekümmend aastat pärast sõja lõppu kingitus ja and. See ei ole täiuslik ning on ohus ka praegu. See kätkeb endas ka ülesannet tegutseda Euroopas ühiselt üleilmsete keeruliste muutuste keskel maailma rahumeelse ja õiglase poliitilise kujundamise nimel. ”

Emadepäeva jutluses räägib  meile oma emaks olemise kogemusest EELK Kanepi Jaani koguduse õpetaja Margit Lail:  „Mõtlen emaks olemisele ja püüan sõnastada olulist. Uus elu seob mehe ja naise sügavalt ja püsivalt, inimese tahtest sõltumata. Pöördumatult. Teineteisega ja uue eluga. Uus elu ilmutab õnnistust, aga annab ka selguse ligimesearmastuse vajadusest ja võimalusest. Uue elu toetamine nõuab sügavat ja ennastunustavat pühendumist. Vajab usku ja lootust, näha vaevas eesmärki ja loota tulemust. Korduvalt ja korduvalt kogeb lapsevanem kasvatuse protsessis ebaõnnestumist, oma parimate kavatsuste ja plaanide tühjaks saamist, inimlikku piiratust. /…/ Ja nii õpetab emaks olemine ka iseennast tundma, märkama tugevusi ja häid külgi, aga tunnistama ka oma nõrkusi ja puudusi.“

Artiklite rubriigis jätkame eelmises numbris alanud Kalle Rebase tõlkes ilmunud Qumrani kirjanduse hulka kuuluv Damaskuse kirja avaldamist. Esimest osa koos sissejuhatuse ja dokumendi sisukorraga vaata siit.

 

 

Tänases numbris:

Damaskuse kiri, 2. osa.

Katri Aaslav-Tepandi, Kadri Lääs, Paadipõgenikud – mis meil neist?

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, 8. mai 1945: mäletades minevikku – kujundades tulevikku teisiti.

Margit Lail, Jutlus emadepäevaks.

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English