Tühi pink. Inimest pole. Või siiski hõivatud pink? Loodus on selle hõivanud. Sügislehed on vallutanud inimese koha. Kas jätame need sinna? Või pühime enne pingi loodusest puhtaks, kui sinna istume? Kas inimene ja loodus on kooskõlas või vastuolus? Või on osa kooskõlas, osa vastuolus? Kas meid see üldse huvitab? Vist võiks huvitada, sest loodus annab endast märku, kui teda püütakse unustada. Hiljuti pidid autoomanikud oma lemmikrattalisi kraavist välja vedama, USA-s ja Indias on miljonid inimesed puudutatud tormidest. Me ei saa loodust eirata. Järele mõeldes: miks peaksimegi eirama?
Eesti Maaülikooli keskkonnahoiu üliõpilane Andres Vesper kirjutab tänases Kirik & Teoloogia artiklis inimese suhtest loodusega. Ei pea vist juurde lisamagi, et küsimus puudutab ka religioone, ka kristlust erilisel viisil, sest usundimaailmas on inimese suhet loodusega aegade hämarusest püütud mõista ja seletada. Ka kristlastena on meil ülim kohustus võtta loodust tõsiselt, sest oleme selle osa, mitte isehakanud hirmuvalitsejad looduse üle. Vesperi artikkel ei anna valmis vastuseid, aga suunab meid hoolega mõtlema.
Tänane Kirik & Teoloogia number on esimene kahest, mille arvamuste rubriik keskendub teoloogilise kõrghariduse seisule ja probleemidele Eestis. Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler rõhutab ühinenud teoloogilise erakõrgkooli vajalikkust ning Tartu Ülikooli usuteaduskonna dotsent Urmas Nõmmik küsib võimalike alternatiivide hulga järele, pidades olulisimaks kirikute keskendumist spetsiifilise praktilise hariduse korraldamisele ning usuteaduskonna üliõpilaskonna mitmekesistamist, kirikute, eriti EELK abiga.
Vahest on ülal pildil olev pink tühi, sest tundub liiga lihtne ja maine, vahest on inimesed roninud kõrgemale ja jooksnud kaugemale, et oma usku tõestada või hoopis Jumalat kusagilt kõrgemalt ja kaugemalt leida? Jutluste rubriigist leiavad lugejad Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Kadri Lääsi mõtlemapaneva jutluse rikka mehe Sakkeuse loo põhjal ning siit pole küll muud järeldada, kui et oleme Jumala ees kogu aeg – küllap Jumal leiab ja kutsub kadumaläinuid ise.
Võib-olla võib pildil olevat pinki tänase Kirik & Teoloogia jaoks mõista ka kui kellestki tühjaks jäänud pinki. Siit maailmast on ära kutsutud õp Illar Hallaste. Kirik & Teoloogia toimetus on väga tänulik, et peapiiskop Andres Põder lubas valida vahetult õp Illar Hallaste matuste eel ilmuvasse numbrisse mõningaid väljavõtteid oma mälestusteraamatu mahukast käsikirjast. Elavdagu need meie mälestust varalahkunud kaasvõitlejast, aga innustagu ka mõtlema meie kiriku ja rahva viimaste aastakümnete käekäigule.
Tänases numbris:
Andres Vesper, Inimese suhtest loodusega.
Meeli Tankler, Teoloogiline haridus – kellele, kus, kuidas?
Urmas Nõmmik, Teoloogiline kõrgharidus: mitu alternatiivi meil on?
Andres Põder, Noorpõlvemälestusi Illar Hallastest.
Kadri Lääs, Ma olen tulnud otsima ja päästma kadunut (Lk 19:1-10).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“, k.a
Õpetaja Illar Hallaste 6.5.1959-27.10.2012; Marju Lepajõe 50.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.