Öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Meri on reaalne loodusnähtus, aga ta on ka pilt – võimas pilt, mis ütleb midagi olulist meie elu kohta. Tegelikult on meri meie elu võrdpilt – on ju ka meie kiriku lauluraamatus laul, milles öeldakse:
„Elu on kui meri, mis mul hirmu teeb,
Kui ta laine hari vahutab ja keeb.
Kust ma troosti leian, kui hing rahutu?
Keda appi hüüan, olles õnnetu?“
Tänases esimeses arvamusloos võrdleb õpetaja Hedi Vilumaa kirikut laevaga, mis seilab tormisel merel. On oluline, et laev oleks õigel kursil ja et tema meeskond pingutaks ühise eesmärgi nimel – et laev jõuaks sadamasse. Olgu see sadam siis Jumala linn, taevane Jeruusalemm, mida me kõik igatseme. Oluline on aga teadmine, et praegu me ei ole veel sinna pärale jõudnud, et oleme alles teel – teel, mis võib olla raske, ohtlik ja vaevaline. Aga see teekond ei ole kunagi lootusetu, kui me usaldame mitte merd, vaid mere ja maa Loojat, kes kannab merdki.
Ka tänases jutluses on juttu merest. Salemi baptistikoguduse diakoniss Einike Pilli kirjutab: „Terve Jumala võimaluste meri on meie ees lahti, lähemad ja kaugemad maad ootavad avastamist. Kalda külge aheldatuna on aga turvaline olla.“ Siin ei ole meri pildiks mitte meie elu tormilisusele ja vaevale, vaid meile armus kingitud võimaluste avarusele, jumalikule vabadusele. Ka see vabadus võib olla pelutav, aga usalduses Jumalasse võime võtta kokku julguse ning teha „vabaduse tegusid – kasvõi väikeseid, kasvõi samm-sammult“.
Kirik & Teoloogia tänane teine arvamuslugu, mille on meile kirjutanud tuntud koptikeelsete käsikirjade uurija Uwe-Karsten Plisch, räägib ühest tõenäolisest võltsingust, väidetavalt Egiptusest pärit papüürusetükist, mis on paljude ajakirjanike sõnul tõestuseks, et Jeesus oli abielus. Sensatsioonilisi leide on tulnud päevavalgele varemgi, kuid enamasti on nad jäänud vaid põgusateks pinnavirvenduseks, mis peatselt kaovad. Ilmselt on sellistel leidudel ka majakafunktsioon – nad tuletavad meile meelde, et me ei peaks rajama oma usku silmaga nähtavatele ega käegakatsutavatele asjadele, vaid üksnes Jumalale, kes on teiselpool nähtava maailma piire ja ometi keset meie elumerd.
Tänases numbris jätkub ka Christoph Elsasi artikkel, mis analüüsib erinevaid usunditüüpe religiooniteaduse perspektiivist.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Christoph Elsas, Polüteism, monoteism ja ateism usundiloolisest vaatenurgast, 2. osa.
Hedi Vilumaa, Aasta meresõitjad ja kiriku vastutus.
Uwe-Karsten Plisch, Kas Jeesus oli abielus? Kära väikese papüüruse ümber.
Einike Pilli, Käsu needusest vabaduse avaruseni (4:21-5:1).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
