Arhiiv

Inimesed on nii ilusad ja head (nr 353/ 14.9.2018)

Foto: Karin Kallas

Viimastel aegadel on ikka kuulda siin-seal ütlust: sots – see on diagnoos. Ja seda ei öelda mitte positiivses võtmes. Eks sama võib öelda ka teiste kohta? Nad on erilised inimesed. „Nad unistasid õnnest nagu ikka,” saab öelda tulevikus ning selle mõttega alustab Kadri Kesküla oma arvamuslugu „Intellektipuudega inimeste tähenduslik töö kogukonnas”. Need erilised inimesed Kesküla loos on intellektipuudega. Mitte parteilased või poliitikud. Ta kirjutab Viliveres asuvast Katikodust, kus elavad rahus need head inimesed, ning neile võimaldatud eneseväljendusest ja abiks olemisest ühiskonnale, mille „nõrgimaks lüliks” nad on. „Teame ju, et kett on nii tugev nagu selle kõige nõrgem lüli. Sama moodi on matkaseltskonna kiirus selline nagu kõige aeglasemal astujal meeskonnas. Nii näitab erivajadustega inimeste olukord meile kogu ühiskonna heaolu, tugevust ja toimetulekuvõimet.” Jah, nii see on – riigi arenguastet ei näita mitte keskmine palk, vaid see, millele viitab Kesküla. See eneseteostamise võimaldamine on ettevõtmine, millega on saanud teoks ütlus: „Armasta ja ütle seda oma eluga!“ Kes tahab õppida elu erilisust, õppigu erilistelt. Ja küllap näeme peale erilisuse ka seda, kuidas meie – keskmike – eluprobleemid on ikka üsna tühised küll. Kes meist ikkagi on see nõrgim lüli?

Tänaseks artikliks on imepärane sissevaade Pühakirja teksti ja sellest sündinud A. H. Tammsaare näidendisse Ester Jürmanni klaviatuurilt – „Võrdlevalt Piibli Juuditi raamatust ja A. H. Tammsaare „Juuditist””. Autor tõdeb-tõestab, et meie klassik on euroopalik ehk maailmakirjanduse kirjamees eliotlikus klassifikatsioonis. „Klassikateosele omaselt on siin olemas mitmed maailmakirjanduse suured teemad: eetos, kuritöö ja karistus, erootika ja surm, surma ja iha põimimine, armastaja ja armastatu, jääv armastus teispool surma.” Kas tunda sellest rõõmu või olla uhke? Rahul võime ikka olla. Aga kes meist on lugenud Juuditi raamatut Pühakirjast? Ja kui oled lugenud Pühakirja, kes meist on lugenud Teda, kes on selle taga ja üle? Ja lasknud Tal ennast lugeda. Haritlaste tunnuseks olevat, et nad loevad alg-, tüvitekste, ja seda originaalkeeles. Mitu haritlast meil Eestis on? Aga mitu haritlast Euroopas suudavad lugeda eesti keeles? Mitte Kalevipoega.

Mõtiskluseks tänases numbris on Kirik & Teoloogia kolleegiumi liikme Orenti Kampuse tekst. See on pühendatud õigeusu kiriku ristiülendamise pühale, mille peapalve on „Päästa, oh Issand, oma rahvast ja õnnista oma pärisosa. Anna võitu ristirahvale tema vaenlaste üle ja kaitse oma ristiga oma kogudust.”

Head lugemist, head inimesed!

 

Tänases numbris:

Ester Jürmann, Võrdlevalt Piibli Juuditi raamatust ja A. H. Tammsaare „Juuditist”.

Kadri Kesküla, Intellektipuudega inimeste tähenduslik töö kogukonnas.

Orenti Kampus, Ristiülendamise püha.

Kristlased ühinevad kutses keskkonnaõiglusele: loodu hooaja deklaratsioon 2018.

 

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English