Arhiiv

Reformatsiooni kaja (307/ 27.10.2017)

Foto: Kerstin Kask

Reformatsiooni juubeli tähistamine jõuab algaval nädalal oma lõpusirgele, kui me meenutame 500. aasta möödumist reformatsiooniliikumise algusest. Piltlikult öeldes kostub meie kõrvu Martin Lutheri haamrilöökide kaja kõigi pühakute päeva eelõhtul Wittenbergi lossikiriku eest, mille uksele ta naelutas oma 95 teesi algatamaks väitlust indulgentside õpetuse ja praktika osas. Tollel hetkel ei aimanud veel keegi, et selle sündmuse – täpsemalt küll teesides esitatu – kaja ning sellest tõukuvad sündmused võiksid vallandada nii laiaulatusliku reformiliikumise, mis ei jäänud ainult pinnavirvenduseks, vaid tõi endaga kaasa püsivad muutused kirikupoliitilises olukorras, õpetuslikes rõhuasetustes, aga ka laiemalt ühiskondlikus elus.

Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe tutvustab tänases lehenumbris Martin Lutherit kui piibliteoloogi, kelle tegevusel on märkimisväärne mõju sellele, kuidas me kristlastena Piiblit mõistame ja kasutame. Lahe küsib, et kui reformatsiooni keskmes oli piibliteadlane ja reformatoorne mõtteviis toetub Piibli teaduslikule uurimisele, siis miks ei võiks viimane olla ka tänapäeval reformatoorse mõtte edasikandja meie kirikus.

Milline on olnud aga luterliku reformatsiooni mõju eesti keelele ja selle arengule, selle üle arutlevad keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross ning Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Katri Aaslav-Tepandi. Kirikul, eesti keelde tõlgitud Piiblil ja teistel vaimulikel tekstidel on olnud eesti keele arenemisel oluline roll ning seda kõige rohkem meie kultuuriruumi ja mõttemaailma mõjutamise läbi.

Ka tänase lehenumbri jutluses kajab reformatsiooni ajalugu. See on jutlus toonaselt Eesti Vabariigi haridusministrilt, hilisemalt EELK piiskopilt Hugo Bernhard Rahamägilt, mille ta pidas 1924. aastal, kui tähistati 400 aasta möödumist usupuhastuse algusest Eestimaal.  Rahamägi tuletab kuulajatele meelde usupuhastuse tähtsust meie rahva kujunemisloos, seda vabaduse püüet ja sisemist jõudu, mida usupuhastus meie südamesse tõi. Ja meie vastutus ja roll selles on hoida seesama tuli oma hinges, kirikus ja kogu ühiskonnas elavana.

Ühtlasi meenutame lugejale, et ajakirja Kirik ja Teoloogia veergudel on ilmunud  terve hulk Martin Lutheri tekstide tõlkeid, mida on algaval usupuhastuspüha nädalal vägagi sobilik uuesti lugeda.

Head lugemist!

 

Tänases Kirik & Teoloogia numbris võib lugeda:

Jaan Lahe, Reformatsiooni viljad ja väljakutsed: luterliku reformatsiooni tähendusest piibliteadustele.

Katri Aaslav-Tepandi, Kristluse ja soome-ugri vahel. Vestlus keeleteadlase ja tõlkija Kristiina Rossiga.

Hugo Bernhard Rahamägi, Usupuhastuse juubeli puhul, 1924.

Kirik & Teoloogias ilmunud Martin Lutheri tekstide tõlked.

VAATA: Tübingeni ülikooli loengusari Martin Lutheri tähendusest tänapäeval.

Washingtonis avatakse piiblimuuseum.

Euroopa evangeelsete kirikute suunised elu lõpuga seotud küsimustes tõlgiti eesti keelde.

KUTSE: 10.-11. novembril 2017 Tallinnas konverents „Reformatsioon- tõlgendused ja tõlked”.

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly
English