Kas saab öelda, et täna kirjutatakse ümber inimkonna ajalugu? Täna, jõuludel. Jah, sest „Jeesuse sünd on Jumalast lähtuva inimkonna sünd“, nagu kirjutab tänases jõulumõtiskluses preester Thomas-Andreas Põder. Aga täna pole veel ju jõulud, võiks vastu öelda. Kas pole? Aga kas pole siis armastus, Jumala armastuse tegu, Jeesus Kristus juba sündinud? Kas me ei ütle iga päev seda kuulsat lauset, mis algab sõnadega „Sest Jumal on maailma nõnda armastanud“? See on armastus, mis muutis ja üha muudab maailma käiku, sest see lähtub Jumalast ja on Jumala-keskne. Inimesed ikka kipuvad mõtlema enesekohaselt: ma tahaksin omale last. Ja kui ta sünnib, on see vanematele suur sündmus või omal kombel ebaharilik. Aga kõigi inimeste seas on ühe inimese sünd eriliselt ebaharilik – ta ei sünni oma vanemate heaks ega iseenda, vaid, „et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“. See on see armastus, mille esile toomiseks me pühitseme jõule, seda eriliseks peame – olemine ja elamine teise heaks.
Preester Matthias Burghardt laseb eluneda oma arvamuses väga olulisel küsimusel: kas Jumal on juba omaenda olemises dialoogiline. Kas pole mitte nii, et armastus on alati dialoogiline, teist sünnitav, olevaks ja elavaks tegev? Armastust loov. Loodu on Looja nägu. Inimene, Imago Dei, on armastus. Ja see armastus purskub välja, tehes elavaks teise inimese ja vägagi reaalseks Jumala. Need on usuinimesed, õndsad, kes nägemata usuvad. Usklikud Toomad, kelles usu kaudu on taastunud jumalanäolisus, armastamise, teise jaoks olemas olemise võime. Ainult usus saab Jumala inimeseks saamine ehk jõul tänaseks sündmuseks, lausa igapäevaseks. Selliseid inimesi on veel tänapäevalgi. Nad on nagu jõulutähed, need, kes tunnistavad Jeesus-lapse juures: „Minu Issand ja minu Jumal“.
Kui usuinimene uinub, kas kustub üks jõulutähtedest? See pole üldse nii, sellest annavad tunnistust Karin Kallas, Mari-Liis Nummert ja Heidi Maiberg – Heikki Silveti õpilased. Mitte kunagised, vaid praegused, sest inimene elab Jumalas usu läbi igavesti. Ja seda oli ja on Heikki Silvet, kes uinus Jumalas nädal aega tagasi. Tulevased magistrid ehk õpetajad nimetavad oma õpetajat Sir‘ks ja suure algustähega Õpetajaks, rõõmsameelseks ja muretuks Õpetajaks. Kas ei iseloomusta need jooned usklikku? Jeesuse ootajat. Jeesuse sündimise ja Jeesuse taastulemise ootajat? Iga ristiinimene on adventist, sest Jeesus on pidevas tulekus ja ta on lähedal. Kas ei peaks olema sellises usus olles rõõmsameelne ja muretu? Ja jagama seda kaaslastele, olgu nad kui vanad tahes? Ei, seda ei pea jagama jagamise mõttes, sest see lihtsalt kiirgub välja, ja need, kes juhtuvad olema temaga koos, saavad sellest osa. Tõesti, „Issand, nüüd Sa lased oma sulase lahkuda rahus, sest mu silmad on näinud Sinu päästmist.“
Preester Jaan Lahe eksegeesib oma artiklis üht vanimat Jeesuse sündi mainivat kirjakohta Uues Testamendis. See ei ole evangeeliumist, vaid apostel Pauluse kirjast galaatlastele (Gl 4:4-5). Kirjast, mis kuulutab, et kristlane on vaba: „Kui aga saabus aja täius, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, selleks et lahti osta Seaduse all olijad, et me saaksime poja staatuse.“ Selle sama Poja, kelle sündimist me valmistume pühitsema ja kelles ja kelle läbi me ei ole (enam) teenijad/orjad, vaid Jumala perekonna liikmed. Tõesti, jõulud olid olulised juba algkristluses. Mitte poodlemine ja jõulupuu, vaid Jumala inimeseks saamine. Endine aeg on möödunud ja on alanud uus, tõelisteks inimesteks olemiseks, Jumala inimesteks. Häid jõule!
Tänases numbris
Jaan Lahe, At ubi venit plenitudo temporis… Gl 4:4–5 eksegeetiline analüüs.
Matthias Burghardt, Toomapäeva mõtisklus.
Thomas-Andreas Põder, Jumalast lähtuva inimkonna sünnipäev.
Mari-Liis Nummert, Heidi Maiberg ja Karin Kallas, In memoriam Heikki Silvet.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
