Olümpiaadiessee: Mens sana in corpore sano
„Orandum est ut sit mens sana in corpore sano” (Juvenalis, Decimus, Junius. Satiir X. link. kasutatud 30.01.22) ehk „Me peaksime paluma jumalaid, et terve vaim oleks terves kehas” on algupäraselt ladinakeelne väljend, mille pani 2. sajandil pKr kirja Vana-Rooma poeet Decimus Junius Juvenalis. Vaevalt et Juvenalis peaaegu 2000 aastat tagasi oskas arvata, kui populaarseks tema […]
Kannatuse eesmärgitusest (Hb 9:11–15)
„Aga kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb […]
Nii õrn, nii kindel, muutmata (nr 539/ 6.5.2022)
Kirik & Teoloogia õnnitleb kõiki Eesti emasid, vanaemasid ja tulevasi emasid emadepäeva puhul! „Keegi on öelnud, et emaks olemine on ainus töö, kus puhkust ei ole ette nähtud. Teatud eluperioodil, kui lapsed on väikesed, on sellel ütlemisel oma tõetera. Emaks olemine pole ainult juriidiline seisus. Kirikus mõtleme sellel päeval ka nendele, kellel ema mõistega valusad […]
Vana Testamendi tekstikriitika, 1
Eessõna Arthur Võõbuse „Vana Testamendi tekstikriitikale“ Arthur Võõbus on üks tuntumaid, kui mitte kõige tuntum Eesti päritolu humanitaarteadlane maailmas. On hea, et ta põgenes 1944. aastal välismaale ja sai ennast teadlasena teostada, sest tema panus usuteaduse, kirikuloo, süroloogia ja piibliteaduste vallas on märkimisväärne. Eestis endas on Võõbus seevastu vähetuntud ja tema tööde avaldamine jätkuvalt oluline. […]
Eelarvamus-deliirium sünnitab kuradeid
Elu näitab, et suure osa inimestevahelistest arusaamatustest ja tülidest põhjustab kommunikatsioonihäire. Kommunikatsioonihäire võib olla lõbus nagu selles vanas telefonimängus, kus ühest rivi otsast kõrva sosistatud sõna kõlab teises otsas tundmatuseni muutununa. Elulisem on ehk näide tagarääkimisest, millele viitab juba muistne tarkus, öeldes et keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad (Õp 18:8 par). Nii käib telefonimäng reaalses elus: […]
Emadepäeva tervitus
Õnnitlen kõiki Eesti emasid, vanaemasid ja tulevasi emasid emadepäeva puhul! Emadepäev kuulub nende pühade hulka, millel ei ole piibellikku alust, kuid ometi on kristlased seda päeva pidanud oluliseks kui kodude ja emade püha. XVII sajandi alguses tähistati Inglismaal emadepäeva paastuaja neljandal pühapäeval. See emadepäev oli teise tähendusega. Paljud noored läksid siis kodukihelkonnast välja tööd otsima. […]
Ühisosa ja identiteet (nr 538/ 29.4.2022)
Ajakirja Kirik ja Teoloogia selle nädala erinumber on pühendatud 16. aprillil 2022 Rakveres toimunud Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBL) eesti ja vene noorte ühiskonverentsile „Ühisosa – Точка пересечения“. EEKBL-i kuulub 84 kogudust, millest 12 on slaavi kogudused ja 72 eestikeelsed kogudused. Koguduste omavahelised kokkupuuted on olnud nii ajaloolistel kui keelelistel põhjustel napid, […]
Mõeldes kiriku ja riigi suhetest
Viimaste aegade sündmused on pannud uuesti mõtlema kiriku ja riigi suhete üle. Kirik on üleilmne inimkooslus ning kannab üle aegade ja riigipiiride kõrguvat jumalikku sõnumit. Riikidel on piirid. Riikide piirideülene tegevus võib toimuda rahvusvaheliselt heakskiidetud koostöös. Või siis tehakse teisele liiga. Kirikuisa Augustinus tõdes, et kristlasi ei saa eristada selle järgi, milline on nende väljanägemine […]
Ühisosa otsides: miks on eestlastel ja slaavlastel Eesti kristlaskonnas teineteist vaja?
Ma olen eluaeg tõlk olnud. Ma tõlkisin koguduses külalisjutlustajaid eesti ja inglise keelest vene keelde. Ma tõlkisin kristlastele heebrea tekste, et teha Piibli ideid arusaadavamaks. Töö juures tõlkisin ma Eesti e-residentsuse eeliseid ukrainlastele, itaallastele ja prantslastele, et meelitada neid Eesti majandust edendama. Tõlkisin kirju, vestlusi, läbirääkimisi. 16. aprillil 2022. aastal oli mul au tõlkida Eesti […]
Meie ühisosa on meie Isa
Filipi kirja 3. peatükis (s 4–14) kiitleb apostel Paulus oma rahvusliku ja religioosse päritolu üle. Talle ei ole see üldse ükskõik, kes ta on ja kust tuleb. Kuid Kristuse Jeesusega kohtudes muutub ta perspektiiv nii iseendale kui maailmale mõeldes. Usun, et Pauluse kogemus võib aidata meil täna üksteisele lähemale tulla ja ühisosa avastada. „Kui keegi […]
