ISSN 2228-1975

Emadepäeva tervitus

Õnnitlen kõiki Eesti emasid, vanaemasid ja tulevasi emasid emadepäeva puhul!

Emadepäev kuulub nende pühade hulka, millel ei ole piibellikku alust, kuid ometi on kristlased seda päeva pidanud oluliseks kui kodude ja emade püha.

XVII sajandi alguses tähistati Inglismaal emadepäeva  paastuaja neljandal pühapäeval. See emadepäev oli teise tähendusega. Paljud noored läksid siis kodukihelkonnast välja tööd otsima. Sellel pühapäeval said nad vaba päeva, et minna oma koju ja kodukirikusse. Briti emadepäeval olid kodukirikus koos pereliikmed, ema ja isa tädide-onude ja õdede-vendadega. Nad tegid oma kodukiriku ümber ringi ja nii kallistasid oma emakirikut. Selline traditsioon tähistada „emakoguduse päeva“ suri välja XIX sajandi lõpul.

Meile tuntud emadepäev sündis Ameerikas Ann Jarvise algatusel, kes oma ema teisel surma-aastapäeval 1907. a kutsus lähikondseid tähistama emade mälestuspäeva Memorial Mothers’ Day Meeting. Emade mälestuspäev levis üle Ameerika. 1914. aastal määras USA Kongress maikuu teise pühapäeva ametlikult emadepäevaks.

Eestis oli emadepäeva mõtte algatajaks karskusliikumine. Koolides ja kogu ühiskonnas pöörati tähelepanu perekonnaõpetusele eriti 1930-ndatel aastatel, mil tolleaegne mõiste „kodukasvatus“ sai kasvatuse lahutamatuks koostisosaks.

Nii nagu Ameerikas, oli ka Eestis emadepäeval konkreetne algus. 1922. a korraldati Uderna koolimajas esimene emadepäeva koosviibimine. Uderna oli Helmi Mäelo lapsepõlvekodu. Emadepäev võeti kohe vastu: „üllatuslikult avanesid inimeste peidetud tunded ja nähtus tahe nende üksteisega jagamiseks.“

Kahjuks katkestas emadepäeva tähistamise Eesti okupeerimine Nõukogude Venemaa poolt. Emadepäev taheti asendada rahvusvahelise naistepäevaga 8. märtsil. Naistepäeval joodi kõige rohkem alkoholi. Ainus koht, kus emadepäev alles jäi, oli kirik. Mäletan oma lapsepõlvekodust emadepäeva Kuusalu pastoraadis ja kirikus. Kui asusin tööle Haapsalu koguduse õpetajana 1975. a, siis oli järgmisel aastal minu noor abikaasa ka noor ema. Haapsalus oli põhjust pidada emadepäeva. Nõukogude ajal tehti küll takistusi, aga emadepäev sai üha olulisema koha meie koguduste elus. Nüüd on emadepäev riiklik tähtpäev, president annab Estonia kontserdisaalis üle „Aasta ema“ tiitli.

Emadest on loodud palju luuletusi ja laule. Küllap väljendab eestlase tundeid kõige selgemalt Lydia Koidula „Ema süda“.

Üks paigake siin ilmas on,
kus varjul truudus, arm ja õnn;
:,: kõik, mis nii harv siin ilma peal,
on pelgupaiga leidnud seal. :,:

Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata,
:,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
su õnnetusest osa saab. :,:

Kui inimeste liikuvat
au, kiitust, sõprust tunda saad,
:,: kui kõik sind põlg’vad, vihkavad,
kui usk ja arm sust langevad, :,:

siis ema süda ilmsiks lä’eb,
siis veel üks paik sull’ üle jääb,
:,: kus nutta julged igal a’al –
truu, kindla ema rinna na’al. :,:

Mõnd’ kallist südant kaot’in,
mis järel’ nuttes leinasin,
:,: aeg andis teised tagasi:
ei ema südant – iialgi! :,:

Täna on emadepäev Eestis perepüha. Pühapäevakooli lapsed laulavad ja kingivad emadele lilli. Peale koroona aega on taas võimalik pakkuda kirikukohvi. Keegi on öelnud, et „emaks olemine on ainus töö, kus puhkust ei ole ette nähtud.“ Teatud eluperioodil, kui lapsed on väikesed, on sellel ütlemisel oma tõetera. Emaks olemine pole ainult juriidiline seisus. Kirikus mõtleme sellel päeval ka nendele, kellel ema mõistega valusad tunded seotud. On naisi, kes ei ole emad ja kes kunagi emaks ei saa, kuid nad võivad olla emaks vaimulikus mõttes. On neid lapsi, kellel on oma emaga halvad kogemused. Kui palju kannatavad lapsed vanemate lahutuse tulemusel…

Emaksolemine on mitmetahuline seisus – selles on armastuse ja armastatud olemise rõõmu, aga võib olla ka väsimust, süütunnet või mittemõistmist. Kogudus saab neid erinevaid kogemusi arvestada oma palvetes ja teenimises.

Õnnistatud emadepäeva!

Tiit Salumäe (1951) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop ja Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja.

Soovitatud:

Esiletõstetud lood
Mare Palgi

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »
Jutlused ja mõtisklused
Johann-Christian Põder

Eksimus ja uus elu (Mt 3: 1-2)

1. RESIGNATSIOON JA LOOTUS „Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!““ Need sõnad Matteuse evangeeliumi kolmandast peatükist

Read More »
Arvamused
Toomas Jürgenstein

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
English