EELK perikoopide abimaterjal 5/5: pühapäev enne paastuaega 1Kr 13
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Igavuse mitu palet
Kirikust, kiriklikest tavadest, aga ka teoloogiast rääkides kasutatakse mõnikord väljendit „igav“. Mida see tähendab? Kas kirikuna oleme millestki ilma jäänud, mööda vaadanud või hoopiski võitnud? Miks mitte mõnikord küsida: mis on igavus ja milline on selle koht kirikus? 110 aastat tagasi, 1912. aastal võttis Tarvastu haridusseltsi suvepeol sõna Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud ja parasjagu Tarvastu […]
Kas preestriga kohtudes teda imetleda, karta või rõõmustada?
Kohtusin preestriga. Olin segaduses–kuidas temasse suhtuda? Võimalusi pole ju tuhat ja üks. Selline oleks elu muinasjutus. Tegelikus elus on mul valikuid üsnagi vähe–enamasti kaks, vahel ka kolm. Kunagi väga ammu mu õpetajad õpetasid mulle, et preester püüab matkida Jumalat. Seda sellepärast, et ta tahab teostada inimese jumalanäolisust. See on see imeline, kardetav ja rõõmustav imago […]
Kuressaare Linnateatris esietendub Jumalat ja usku puudutav Juhan Smuuli “Lea”
Kuressaare teatris jõuab 19. jaanuaril Juhan Smuuli 100. sünniaastapäeva puhul lavale näidend “Lea”, mida pole Eesti teatrites viimase 50 aasta jooksul mängitud. Lavastaja Elar Vahteri sõnul puudutab näidend “Lea” ka sellist ebamugavat teemat nagu Jumal ja religioon. “See ehmatab või hirmutab natukene keskmist eestlast, me ei ole harjunud jumalast rääkima ja teda otsima, pigem oleme […]
Hirmust armuni (nr 527/ 11.2.2022)
Lääne filosoofia mõjusfääris meeldib meile mõelda asjadest üsna üldiselt ja abstraktselt. Aegade jooksul on selline mõttelaad mõjutanud nii akadeemiat kui kirikut. Kuid siiski, kes iganes inimene ka ei ole, on ta elav indiviid, oma mõtetega ja muredega. Kui üldises perspektiivis ei oma ühe inimese mure võib-olla tähendust, omab see esitähtsust temale, kes selle murega oma […]
Hirm ja arm Vanas Testamendis, eriti Iiobi raamatus
Hirm Hirm on eesti keeles negatiivse tähendusega. See on üks põhilistest inimlikest tunnetest, mida kogeda ei taheta. Eesti keeles saab ka karta. Oma keelekasutamise kogemuse toel julgen öelda, et kartmine on eesti keeles kergema kaaluga kui hirm. Kristlikus keelepruugis kasutatakse üldsegi sõna „jumalakartus“, ja seda väga positiivses tähenduses. Kes kardab Jumalat, on vaga, on eeskujulik, […]
Miks ei pääse kiriklik teoloogia teaduslikest meetoditest?
Rootsi peapiiskop ja tuntud religiooniuurija Nathan Söderblom (1866–1931) on öelnud, et ükski „teoloogi-kaamel ei pääse teoloogia taevasse teisiti kui läbi filoloogia nõelasilma“. Olen Söderblomi mõttega nõus. Ega kõik pääsegi „teoloogia taevasse“ – see on mõeldud (kui parafraseerida Jeesust Tooma evangeeliumis) vaid „ühele tuhandest ja kahele kümnest tuhandest“. Kuid ometi ei pääse teoloogiast ükski vaimulik. Asudes […]
Inimene on habras ja alati ebatäiuslik
„Sina siis, mu poeg, saa vägevaks armus, mis on Kristuses Jeesuses! Ja mida sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate kuuldes, see anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi. Kannata koos minuga kurja nagu Kristuse Jeesuse tubli sõdur! Ükski, kes on sõjateenistuses, ei seo end argielu askeldustega, kui ta tahab jääda meelepäraseks sellele, […]
Eesti keeles ilmus käsitlus Vana-Rooma argielust
Kes oleks seda arvanud? Vanaajal olid ajalehed, lööklaulud ja kuurordid, noorte tantsukoolid ja loomaaiad. Poodides käimine oli juba tollal armastatud vaba aja veetmise vorm ning massiüritused lausa meelelahutuse sünonüüm. Areenil jälgiti staariseisuses gladiaatorite võitlusi, tsirkuses veeti kihla võiduajamise võitja peale. Hiljem astuti läbi kõrtsist, et rüübata lonks veini, või lähimast kiirtoidukohast, et osta kaasa kuum vorst. Ja järgmisel hommikul ootas enamikku […]
Konverents: Jesuiit–Piiskop–Märter. Eduard Profittlich S.J. (1890–1942) pühaduse teel
Jesuiit– Piiskop–Märter Eduard Profittlich S.J. (1890 – 1942) pühaduse teel Konverents (online, inglise keeles) 15. veebruar kell 17.00 KAVA Tervitused Mons. Paolo Pezzi, Moskva peapiiskop Mons. Philippe Jourdan, piiskop, Apostellik Administraator Eestis 1. Stephan Lipke, S. J., Moskva Püha Toomase Instituudi direktor – Eduard Profittlich: tema kujunemine ja ideaalid noore jesuiidina. 2. Maria Chiara Dommarco (Milano/ Moskva), […]
