Artiklid
EELK perikoopide abimaterjal 3/3: paastuaja 1. pühapäev 1Ms 4:3–10
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Religioossuse mõju tarbimislepingute keerukusele
Sissejuhatus Suhtumist religiooni peetakse Lääne ühiskonnas privaatsfääriks. Kaupade või teenuste pakkumisel võib huvitumine partnerite religioonihoiakutest olla põhjendatud, tagamaks ühesugune arusaamine lepingute sõlmimise võimalikkusest ja täitmisest. Mida täpsemalt teab müüja või teenindaja ostja eelistusi, seda täpsema pakkumise saab ta teha – religioonid kehtestavad kaupade omadustele ja omandamise korrale piiranguid. Pühakirjas loetletud kaupade ja teenuste tarbimine pole […]
Reformatsioon Ungaris. Lühiülevaade, 2. osa
Loe artikli esimest osa siit. Kalvinismi ehk reformeeritute võidukäik Protestantismi järgmise suure lainena, nagu eelpool juba viidatud, jõudsid 16. sajandi teisel poolel Ungari aladele Šveitsi reformaatorite õpetused, mis sarnaselt luterlusele levisid eelkõige Ungari põhja- ja idaosa linnades, aga Transilvaaniaski (Daniel 1980, 99–114). Õige pea leidsid uued ideed laialdast kandepinda ka ungarikeelse talurahva seas. Seda niivõrd […]
Reformatsioon Ungaris. Lühiülevaade, 1. osa
„Reformatsiooni ei saa käsitleda kui ainult religioosset protsessi, see haaras ja mõjutas kogu ühiskonda“ – Meelis Friedenthal Sissejuhatus Tänapäeva Saksamaa aladel ja eelnevast sõltumatult Šveitsis 16. sajandi esimesel veerandil alanud usupuhastuse mõju järgnevale, eelkõige Euroopa vaimsuse edasisele kujundamisele, sh poliitilistele ja majanduslikele arengutele, on eestikeelseski kirjasõnas käsitletud aukartust ärataval hulgal. Seda eeskätt läbi saksakeelse kultuuriruumi, […]
Piibel ja misjon
Kristliku misjoni alguse kohta pakub olulist teavet Uus Testament. Samuti on tähenduslik koht Vana Testamendi sõnumil. Teatavasti algas kristlik misjon juutide hulgas. Kui toimus nelipühasündmus, millest kõneleb Ap 2:1jj, siis liitus nendega umbes 3000 inimest (Ap 2:41). Hiljem lisandus liitujaid veelgi. Ap 6:7 on öeldud: „Ja Jumala sõna levis ning jüngrite arv Jeruusalemmas kasvas väga […]
EELK perikoopide abimaterjal 3/2: Issanda templisse toomise püha 2Ms 33:18–23
1. Perikoobi tekst Märkus: siinses toortõlkes on heebrea pärisnimed jäetud eestindamata. Nende eesti häälduspäraseks kirjutamiseks on kasutatud heebrea keele transkriptsiooni soovituslikke reegleid eesti keeleruumi jaoks, mille on koostanud Jürnas Kokla, Urmas Nõmmik, Anu Põldsam ja Kristiina Ross (vt siit, kolmas punkt). Muud heebrea transkribeeritud sõnad järgivad samade reeglite teist punkti. 18 (Siis) ütles ta: „Näita […]
Piibel õigeusu kirikus ja teoloogias
Ühinenud Piibliseltsid ja Kirikute Maailmanõukogu on 2018 aastal publitseerinud ühisväljaande pealkirjaga „Sinu sõna on tõde: Piibel kümnes kristlikus traditsioonis.“ Raamat on kogumik teoloogide ja ajaloolaste esseedest, mis arutlevad ja vaatlevad kuidas Piiblit kasutatakse ja mõistetakse erinevates kristlikes traditsioonides. Avaldame väljaandja loal eestindatud peatükke. Kirjalik traditsioon kui vitaalne kogukonna ehitamise instrument Kristlik kirik sündis judaismi ootustest […]
EELK perikoopide abimaterjal 3/1: teine pühapäev pärast ilmumispüha 2Ms 17:1–6
Saateks EELK perikoopide abimaterjalide kolmandale seeriale Meil on heameel, et kahe aasta jooksul valminud jutlustamise abimaterjale on vaimulikud ja teised saanud oma töös kasutada. Oleme tänulikud küsitlusele vastanuile. Kui paljude abimaterjalide kasutajate kogemusi need väljendavad, on raske öelda. Vastustest ilmnes kasu, mida jutlustajad on neist saanud. Seetõttu on töö end ära tasunud. Samas esines ka […]
Jumal Asar/Asalluḫi varajases Mesopotaamia panteonis
Sissejuhatuseks Järgnev artikkel annab ülevaate autori 2019. aasta lõpus kaitstud doktoritööst The God Asar/Asalluḫi in the Early Mesopotamian Pantheon (töö tervikteksti vt siit). See liigitub muistse Mesopotaamia usundiloo valdkonda. Neljandal eelkristlikul aastatuhandel seoses (kiil)kirja leiutamise ning linnade arenguga alguse saanud muistse Mesopotaamia tsivilisatsiooni kese asus tänapäeva Iraagi aladel, ent hõlmas ka kaasaja Kuveiti ning osi Süüriast, Türgist ja Iraanist. Mesopotaamia tsivilisatsioonile oli iseloomulik polüteistlik usund – tekstiallikatest võib kokku lugeda tuhandete jumaluste nimesid. Aja möödudes ja eriti esimesel eelkristlikul aastatuhandel võibleida tõendeid liikumisest henoteismi (mõiste kohta vt Kulmar 2005, 68), mõne uurija hinnangul isegi monoteismi suunas (vt nt Parpola 1998). Kuna dissertatsiooni põhiallikatena on kasutatud kiilkirjatekste, kuulub töö ka assürioloogia valda. See on muinasaja […]
Evangeelsed käsitused religioonide paljususest Euroopas. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas uurimus, 3. osa
Üle-eelmises numbris ilmus tervikdokumendi sisukord, saatesõna eestikeelsele väjaandele, algväljaande eessõna ja ptk. 1-2. Vt siit. Eelmises numbris ilmusid ptk. 3-4.2. Käesolevas numbris avaldatava tekstiosa ülesehitus on järgmine: 4.3 Lähem pilguheit religioonide paljusust käsitlevatele piiblitekstidele4.3.1. Vana Testament4.3.2. Uus Testament5. Paljuusulises ühiskonnas üheskoos elamine5.1 Dialoogikultuuri arendamine üheskoos elades5.2 Religioonide suhted ja dialoogid – probleemid ja võimalused5.3 Koostöö praktilistes kokkupuutevaldkondadesLisa 1. EKOE liikmeskirikute […]
Iganädalane uudiskiri
Viimati lisatud
