Artiklid
Teoloogia ja filosoofia dialoog – Rudolf Bultmann ja Martin Heidegger
Milline on teoloogia ja filosoofia suhe? Filosoof Martin Heidegger (1889–1976) on öelnud, et „teoloogia on positiivne teadus ning säärasena sellepärast filosoofiast absoluutselt erinev“ (Heidegger 1994, 1918) Oleme ausad – nende kahe distsipliini suhe on olnud pisut komplitseeritud, sest on olnud teolooge, kes ei ole tahtnud filosoofiast midagi teada, kuna pidanud seda mõttetuks või lausa ohuks […]
EELK perikoopide abimaterjal 2/19: lõikustänupüha Lk 12:13–21
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Inimese evolutsioon – mateeria kergeima vastupanu tee?
Jumala olemasolust ja vananenud teadusest Mulle on sageli tundunud, et õpetatud teoloogide vestlusringis mõjub kuidagi kohatult, kui võtta üles Jumala olemasolu küsimus. Ehkki me kõik teame, et viimselt on see keskseim ja olulisim teema, mõjub selle esitamine otse (st end peente eufemismide taha peitmata) elevandi koperdamisena portselanipoes. Samas, lugedes teoloogia ja religiooniuuringute enamikus sekulaarse taustaga […]
EELK perikoopide abimaterjal 2/18: Peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha (Mt 18:1–6[7–9]10)
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Käsk ja evangeelium ning kaks riiki: luterlikud eristused uues valguses, 2. osa
Loe artikli esimest osa siit. Kaks riiki Kahe riigi eristamist luterlikul viisil on nimetatud selle arvukate erinevate seletuste tõttu labürindiks (Irrgarten). Huvitaval kombel hakati seda „õpetuseks“ nimetama alles 20. sajandil. Märkimisväärne on see, et mõiste Zwei-Reiche-Lehre (kahe riigi õpetus) võttis kriitiliselt kasutusele reformeeritud teoloog Karl Barth. Barthi sõnul oli Jumala (või Kristuse) riigi ja maise […]
Käsk ja evangeelium ning kaks riiki: luterlikud eristused uues valguses, 1. osa
Foto: Universität Augsburg/Fotostelle Religioon on oluline. Kindlasti pidas see väide paika 16. sajandi Euroopas. Nagu Bütsantsi esimeste oikumeeniliste kirikukogude ajal, kui naised väidetavalt vaidlesid turul Kristuse kahe loomuse üle, nii domineeris religiooni teema ka reformatsiooniaja avalikke arutelusid ning muutis maailma. Spetsiifilised teoloogilised arusaamad, mis toetusid armust usu läbi õigeksmõistmise vabastavale ideele, tõstsid teoloogia uuesti tähtsale […]
Munklus varakristlusest keskajani
Alustada tuleb algusest, Jeesusest Kristusest, Uuest Testamendist. Munkluse juured on Kristuse õpetuses: „Olge täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ (Mt5:48). Jeesuse ütleb rikkale noormehele: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!“ (Mt 19:21). Markuse evangeeliumis ütleb Jeesus […]
Theōsis’e ja maailma minemise dialektikast Johannese evangeeliumis
Head konverentsist (“Uus Testament: kirik ja misjon”, 4.4.2019, EELK Usuteaduse Instituut – Toim.) osavõtjad, täna oleme kogunenud mitte üksnes kuulama spetsiifiliselt eksegeetilisi ettekandeid, vaid ka püüdma asetada neid teemasid misjoni, kiriku elu ja kasvamise konteksti. Veelgi enam, kasvamise teenistusse. Nendest taotlustest on kantud ka minu ettekanne. Nüüdsest olete konverentsi ettekande järel-lugejad. Kas saab otsida jüngrite […]
EELK perikoopide abimaterjal 2/17: kaheteistkümnes pühapäev pärast nelipüha Lk 18:9–14
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Sümboolika, 3. osa (X-XIV)
X. Nikaia Usutunnistus Teine oikumeeniline sümbol on tuntud Nikaia usutunnistuse nime all. Ka siin on tegemist sama nähtega nagu see apostlite usutunnistuse juures juba tuttavaks saanud: selle nime taga seisab pikk ja keeruline ajalugu. See usutunnistus, mida Nikaia kontsiil juunis aastal 325 lõi, vajab lähemat vaatlust, sest see ei ole mitte see, millega oleme tuttavad, vaid ainult selle algstaadium. Seega on kaks usutunnistust, […]
Viimati lisatud
