Artiklid

Kokku 542 postitust

Religiooniuuringud, nüüd ja edaspidi

Olles seatud siinse konverentsi viimase teemapaneeli eeskõnelejaks, leian end religiooniuuringute esindajana õige omapärasest situatsioonist. Tuleb mõtiskleda selle üle, kuhu on minemas Eesti teoloogia ja tuleb seda teha iseenda valdkonna vaatenurgast. Ja on näha, et vaikimisi eeldatakse nende kahe asjaolu omavahelist tihedat seotust. Ent ometi, vaadelda neid asju religiooniuuringute seisukohast tähendab kõigist eelnevatest sektsioonidest märkimisväärselt erinevat […]

Kuhu lähed, praktiline teoloogia?

Kallid kuulajad! Toon teile tervitusi praktilise usuteaduse suunalt. Tegu on teoloogia valdkonnaga, mis on paljude inimeste jaoks arusaamatu ja segane. Minult on sageli küsitud, mis on praktiline teoloogia? Kuidas saab teoloogia olla praktiline? Paljude jaoks on teoloogia vaid teooria. Teisalt on ka neid, kes arvavad, et vaja ongi vaid praktikat ning teooria pole oluline. Mis […]

Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus süstemaatilise teoloogia vaatevinklist 

Järgnev on T.-A. Põderi ettekande algkuju, mis konverentsil „Kuhu lähed, Eesti teoloogia?“ kanti ette ligi kahe kolmandiku võrra lühendatult. Austatud üliõpilased ja õppejõud, nii endised kui praegused, kallid kaasvõitlejad, head teoloogiahuvilised! Minu ülesanne on jätkata mõttevahetust küsimuse üle „Kuhu lähed, Eesti teoloogia?“ süstemaatilise teoloogia vaatevinklist. Alustan kolme eelmärkusega teoloogia kohta üldisemalt, teiseks keskendun süstemaatilisele teoloogiale […]

Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Vastus T.-A. Põderi ettekandele süstemaatilise teoloogia perspektiivist

Head kolleegid ja külalised! Kõigepealt tänan Thomas-Andreast avarapilgulise ja sisuka ettekande eest! Vastajana peaksin ilmselt esinema kriitiliselt positsioonilt, aga kahjuks või õnneks olen öelduga valdavas enamuses nõus. Sõbraliku nöökamisena ehk vaid niipalju, et ettekandest paistis toredasti välja kõneleja sügav interdistsiplinaarne huvi semiootika vastu. Punkt kuuldud ettekandest, kus tunnen ehk enim soovi öeldut laiendada puudutab kolme […]

Õpetussõnade raamatu esimese kogumiku 1–9 vahetekstidest

Õpetussõnade raamatu sissejuhatav osa ehk peatükid 1–9 koosneb kümnest õpetuskõnest ja viiest vahetekstist (1:20–33; 3:13–20; 6:1–19; 8:1–36; 9:1–18), mis on tähelepanuväärsed Vanas Testamendis ainulaadse isikustatud tarkuse kujutamise poolest. Kolmes vahetekstis kujutatakse tarkust prohvetina, kes kutsub oma sõnumit kuulda võtma. Vahetekstide ainulaadsus ning esinemine Vanas Testamendis annab põhjust neid analüüsida. Õpetussõnade raamatus ja üldse tarkuskirjanduses viidatakse […]

EELK perikoopide abimaterjal 4/20: kahekümne neljas pühapäev pärast nelipüha Mt 17:24–27

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]

EELK perikoopide abimaterjal 4/19: usupuhastuspüha Jh 8:31–36

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]

Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus kirikuloo vaatevinklist

Üldine ülevaade Kõige laiemalt võttes on kogu meie teadmine ajalooline – iseendast, oma kodust, maailmast. See kehtib täiel määral ka teoloogia kohta – kristliku teoloogia aluseks on ajalooline sündmus. Selle ajaloolise sündmuse asjaolud, sellest lähtuv kuulutus ja edasised arengud on kirikuloo uurimisvaldkond. Juba Uue Testamendi tunnistused Jeesusest Kristusest ja apostlitest on mõistetavad ajalooliste dokumentidena ning […]

Vastus M. Friedenthali ettekandele „Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus kirikuloo vaatevinklist“

Austatud konverentsist osavõtjad. Vastusettekandes ei tõuku ma üksnes eelkõneleja suulisest ettekandest. Ettekande avaram kirjalik osa sisaldas muudki, mis inspireeris. Teoloogia terviklikkuse ja fragmenteerumise probleemi teadvustamine ei ole sugugi uus, ega alga konverentsiga „Kuhu lähed, Eesti teoloogia?“. 2013. aastal viitasin kirjutavas meedias seda probleemi lahkavale teoloog Edward Farley teosele Theologia: The Fragmentation and Unity of Theological […]

Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus Uue Testamendi teaduse vaatevinklist

Lugupeetud konverentsil osalejad, oma ettekande esimeses osas heidan lühikese pilgu valdkonna mõnedele tunnusjoontele viimastel aastakümnetel ja seejärel vaatlen Uue Testamendi teaduse olukorda Eestis. Kolmandas osas peatun küsimuse juures, missugune on Uue Testamendi teaduse suhe teiste õppetoolidega. Lõpuks kutsun üles mõtlema meie jaoks olulise küsimuse üle – kuidas saab Uue Testamendi teadus olla meile eluliselt värskendav […]

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English