Artiklid
Kuidas mõjutab evangeelium inimese eksistentsimõistmist? Religioonifilosoofiline käsitlus Paul Tillichi ja Rudolf Bultmanni ideede põhjal
Ettekanne on peetud EELK Usuteaduse Instituudi misjonikonverentsil 2020. aastal. Mu daamid ja härrad! Erinevalt teistest tänastest ettekannetest ei ole minu ettekanne eksegeetiline, vaid religioonifilosoofiline. Olen pikemat aega uurinud ja tõlkinud kahe olulise 20. sajandi evangeelse teoloogi, Rudolf Bultmanni (1884–1976) ja Paul Tillichi (1885–1965) pärandit. Minu ettekanne tugineb eeskätt nende kahe teoloogi seisukohtadele ja püüab vastata […]
EELK perikoopide abimaterjal 4/3: kolmas pühapäev pärast ilmumispüha Mk 1:29–39
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Diasporaateoloogia. EKOE uurimusdokument evangeelsete kirikute kohast pluralistlikus Euroopas (3. osa)
Loe Diasporaateoloogia 1. osa. Loe Diasporaateoloogia 2. osa. 10. Kirik suhetes – evangeelne elu diasporaas kui evangeeliumi avalik tunnistamine Olla evangeelne kristlane tähendab elada „lähtuvana evangeeliumist Jumala vabast ja tingimusteta armust Jeesuse Kristuse elus, surmas ja ülestõusmises“[1]. Kirikud ja kogudused, hajali linnades ja maal, elavad selle evangeeliumi kohaselt ning on tunnistajateks, et evangeelium on elav.[2] […]
EELK perikoopide abimaterjal 4/2: Kristuse ristimise püha Lk 3:15–18, 21–22
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Diasporaateoloogia. EKOE uurimusdokument evangeelsete kirikute kohast pluralistlikus Euroopas (2. osa)
Loe Diasporaateoloogia 1. osa. 4. Diasporaa identiteedid 21. sajandil kui kultuuri- ja ühiskonnateaduste teema 4.1. Suundumusi transdistsiplinaarses diasporaa uurimises Diasporaa on kujunenud üheks keskseks mõisteks kulturiteaduslikus, etnoloogilises, politoloogilises, ajaloolises ja sotsioloogilises uurimistöös, just seetõttu, et seda ei ole sisustanud ega koormanud senine poliitilise teooria kujundamine. Mõiste tähenduslikku avatust peetakse just selle tugevuseks. Diasporaa mõiste teoloogilise […]
Mõtisklusi via negativa rakendamisest pühakirja mõistmisel
Eesmärgi seadmine Mõtiskluse lähtekohaks on jumala olemuse mõistmise katse via negativa (via negationis). Via negativa käsitleb jumalat inimlikus mõistes tunnetamatuna ja inimkeeles kirjeldamatuna – me ei saa öelda, mis või milline jumal on, vaid mida kindlasti jumala kohta öelda ei saa. Eesmärk on näidata, kuidas usklik saab via negativa põhjal teha järeldusi pühakirja olemuse kohta ning mõningatel juhtudel ka valida tunnetusmudeli alusel sobivaid tegusid. Jumala […]
EELK perikoopide abimaterjal 4/1: advendiaja neljas pühapäev Mt 1:18–24
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid […]
Diasporaateoloogia. EKOE uurimusdokument evangeelsete kirikute kohast pluralistlikus Euroopas (1. osa)
Vastu võetud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 8. täiskogul Baselis (2018) Sisukord Sissejuhatus 1. Ülesanne ja ülesande püstitus1.1. Uurimiskäigu ja uurimuse teksti eesmärk1.2. Uurimistöö ülesanne ja kulg1.3. Ülesande püstitus1.4. Uurimisdokumendi ülesehitus ja sisu A: diasporaa mõiste ajaloolised ja kaasaegsed kasutusviisid 2. Diasporaa mõiste ajaloolised funktsioonid uuemas kirikuloos2.1. Kiriku- ja mõisteloolisi tähelepanekuid2.2. Kaasaja hindamise kontekst 3. Diasporaa […]
Ülekandest pastoraalses kontekstis
Artikli eesmärk on anda lühiülevaade ning tutvustada hingehoiu õppesuuna rakenduskõrgharidusõppe lõputööd. Töö kannab pealkirja „Ülekande teadvustamine ja käsitlemine pastoraalses nõustamises” ning on kaitstud 8. juunil 2020 EELK Usuteaduse Instituudis. Lõputöös püstitatakse hüpotees, et psühhoanalüüsist pärinev ja paljudes psühhoteraapiates kasutatav ülekande mõiste ja kontseptsioon omab olulist seletusjõudu pastoraalse taustaga nõustamissuhetes. Töö eesmärgiks on avada lugejale ülekande […]
Idakatoliku kirikud, 5. osa
Loe ka 1. osa, 2. osa, 3. osa ja 4. osa. Käesolev osa on viimane. Kreekakatoliku eksarhaadid Kreekas ja Türgis[1] Mitmed idakatoliku kirikud nimetavad ennast ametlikult või mitteametlikult kreekakatoliiklikeks.[2] Siin käsitleme aga autoktoonset kreekakatoliku kirikut, st katoliku kirikut, millest suurem osa asubki Kreekas. 19. sajandi algupoole muutus Türgi võimude suhtumine idariitustega katoliiklaste suhtes tolerantsemaks. Selle […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
