Värskes Kirik & Teoloogia numbris lõpeb ja jõuab kulminatsioonini suursündmus – Clairvaux’ Bernardi (1090-1153) traktaadi avaldamine Ursula Venti tõlkes. Taoline predikaat on õigustatud juba seetõttu,
Suvi ja puhkuseaeg on toonud meid lähemalt kokku oma pere ja sõpradega, küllap on aga aega olnud ka üksi- või õigemini kaksiolemiseks Jumalaga. Olgu siis
Kristlik kirik on lakkamatus muutumises. Vanad põlvkonnad lähevad, uued tulevad. Muutused on kiiremad ja aeglasemad, ilmsemad ja varjatumad. Mõnda suudame ette aimata, mõnda mitte.
Inimene on teadlik oma kaduvusest ja kannatab oma poolikuse pärast ning seepärast unistab ta surematusest ja täiuslikkusest. Ta on unistanud sellest läbi aegade ja
Aasta meie Eestimaal on seni olnud päikseline. Kui sajab mõnikord vihma, on vikerkaare tõenäosus suur. Vanadel aegadel tavatseti öelda, et kui on vikerkaart näha,
Sein ja aken. Aken viib kuhugi, edasi. Tihti me ei teagi, kuhu, või mis maailmad selle taga avanevad. Näiteks see kiriku aken. Oleme küll
Kuidas peaksid läbi saama kristlased ja riik, milles nad elavad? Kas kristlased peaksid aktiivselt osalema poliitikas? Kas kristlased peaksid eirama riiki? Kas seda lubaks
Küllap olete pannud tähele, et kass võib mõnel ajal (võib-olla suurema osa ajast) magada ja jõudeelust mõnu tunda. Kindlasti olete näinud ka seda, kuidas
Aastal 2017 ootab kogu maailma evangeelseid kristlasi ning ühiskondlikku ja kultuurilist avalikkust ees tähtis sündmus: reformatsioonist, mille alguseks peetakse kokkuleppeliselt Martin Lutheri 95 teesi 1517. aastal, möödub 500
Jumala poole saab inimene vaadata igat moodi. Iga inimene vaatabki vist isemoodi. Aga kui tahta teatud vaateid kokku võtta, siis tungib neist esile alandlikkus.
